Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peterseni" - 9 õppematerjali

Eesti keel - Hamsun-Kafka-Woolf-T Mann
2
doc

Eesti keel - Hamsun, Kafka, Woolf, T.Mann

Knut Hamsun (4. august 1859 ­ 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882­ 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Trooja Sõda
17
doc

Trooja Sõda

antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ära ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ta ärgitas Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena Spartasse tagasi tuua ja aarded õigele peremehele üle anda. Siit saigi alguse Trooja sõda. Orlando Bloom Parise rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda" Trooja linna jäänused tänapäeva Türgi territooriumil kaevas välja saksa arheoloog Heinrich Schliemann [sliiman] aastatel 1871-1894. Maailmakirjanduse kullafondi kuuluvad "Iliase" ja "Odüsseia" on väga kunstipärasesse eesti keelde tõlkinud August Annist. Jacques Louis David. Parise ja Helena armusuhe. Louvre. _____ 1 Ilias ­ kreeka keeles ,,lugu Ilionist" (Ilion on Trooja linna teine nimi) 3

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Knut Hamsun - Victoria
3
rtf

Knut Hamsun - Victoria

Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882­1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta

Kirjandus → Kirjandus
229 allalaadimist
Henrik Ibsen - Metspart
9
docx

Henrik Ibsen - Metspart

See part kuulub n.-ö. Hedvigile. Part sattus neile kaudselt tänu suurärimees Werlele. Mees oli paadiga merel parti lasknud, kuid mehel oli halb silmanägemine ning ainult vigastas teda. Part ujus põhja, haaras vetikatest kinni, et pinnale enam mitte kunagi tagasi tulla. Mehel oli aga haruldaselt tubli koer ning see tõi pardi elusalt veest välja. Seejärel viidi ta koju, ent seal ei tahtnud ta kohaneda. Werle andis Petersenile käsu vaene loom maha lüüa, ent kuna Ekdal tundis Peterseni, sai ta sellest imeloomast teada ning teener oli nõus looma talle loovutama. Nii jõudiski part Ekdali majja. Gregers võtab uue teema üles. Palub, et kas ta võib nende juures tuba üürida. Nad arvavad, et ei ole ühtegi piisavalt head tuba, ent mehe soov on muutmatu. Gina räägib, et majas elab veel kaks üürnikku, kandidaat Molvnik ja tohter Relling. Need käivad tihti linnas pummeldamas ning teevad õhtuti tulles palju kola. Pererahvas uurib, et miks Gregers isa juurest ära tuli

Kirjandus → Kirjandus
87 allalaadimist
Muinas-Eesti sõjandus
36
docx

Muinas-Eesti sõjandus

Milleks neid auke tehti, seda tegelikkuses ei teata, kuid on palju erinevaid versioone: näiteks pandi enne lahingut august pulk läbi, et kui kirves kellelegi sisse lüüa, siis jaksatakse see pärast ka välja tõmmata ning kirves ei lähe liiga sügavale. Auk võis olla ka selleks, et seda saaks kuidagi vöö külge kinnitada. Sellist tüüpi kirveid on eestis kuskil 50. On veel üks lõuaga kirve tüüp, mida on peetud võitluskirveks ning see on laiendatud kannaga kirves. Lõuata nn Peterseni M-tüüpi kirved on viikingiaegsed kirved, millel on kahel pool ilusad silmalapid. Need M-tüüpi kirved on väga laialt levinud 10.-11. sajandil kogu Skandinaavias, kuid ka Läänemere idakalda maades. Need on levinud alates Islandist kuni Laadoga järveni. Eestis on siiski kõige varasemad seda tüüpi kirved dateeritud 11. sajandisse. Paistab, et siin kohapeal õpiti valmistamistehnoloogia ära ning neid hakati valmistama üsna arvukalt. Enamasti on nad Eestis dateeritavad 12.-13. sajandisse

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt
28
docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

on homoömorfsed) on K5 või K3,3 servadeks. K.Wagneri teoreem: Graaf on tasandiline parajasti siis, kui ta ei sisalda alamgraafi, mis servi kokku tõmmates on muudetav graafiks K5 või K3,3. Serva kokkutõmbamise operatsioon ­ kahte servaga intsidentset tippu lähendatakse teineteisele lõpmatult (paratamatult lähenevad teineteisele ka muud tipuga ühendatud servad). Näiteks kuulus Peterseni graaf on serva kokkutõmbamise operatsiooni abil esitatav täisgraaf K5'na. [42]. Graafi tippude värvimise ülesanne. Brooksi teoreem (tõestuseta). Üldisemad definitsioonid: Graafi tippude värvimise ülesanne seisneb värvide omistamises graafi tippudele selliselt, et mistahes kaks omavahel servaga ühendatud tippu (naabertippu) oleksid erinevat värvi. Seega

Matemaatika → Diskreetne matemaatika ii
388 allalaadimist
Kuivendus
34
doc

Kuivendus

orgaanilisi materjale: õled, sammal pilliroog, Tal olgu head filtratsiooniomadused. See nõue on peamine raskes savipinnases, hästilagunenus turbas ja sapropeelis. Nendes tingimustes on oluline ka filterkihi paksus. Materjal olgu vähe transporti nõudev, so kohalik, või kerge, väikesemahuline. Sellele ei vasta kruus, slakk. 48 . ookri teke dreenis ja abinõud selle vastu. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Peterseni (1966) järgi on ookri koostis järgmine: Fe2O3 - 3,0...65,9% (seejuures oli 83% uuritavatest proovidest Fe2O3 sisaldus üle 40%); Al2O3 - 0,2...39,3%; MnO - 0...12,9%; CaO -0,06...12,9%; MgO - 0,13...1,55%; CO2 - 0...9,04%; orgaaniline aine - 25,5...53,5%; sette pH oli vahemikus 3,6...7,1. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Drenaazi rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees

Põllumajandus → Kuivendus
110 allalaadimist
Mälu
51
docx

Mälu

Ajakirjas Neurology ilmunud artiklis väidavad teadlased, et vananemisega seotud mäluprobleemid kimbutavad mehi 1,5 korda sagedamini kui naisi. Samas on naiste mälu nõrgenemine oluliselt kiirem. «Naised säilitavad küll meestest parema mälu kõrge eani suurema tõenäosusega, kuid allakäigu alates progresseerub see väga kiirelt,» vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator Mayo kliinikus Alzheimeri tõve uurimiskeskuses töötava Ronald Peterseni sõnu. Petersen küsitles koos kolleegidega 2050 inimest vanuses 70­89. Uurijaid huvitas eelkõige mälu ja varasemad terviseprobleemid. Samuti testiti uuritavate mõtlemisvõimet ja mälu tugevust. 14 protsendil uuritavaist tuvastati kerge vaimne taandareng ning kümnel protsendil dementsus, mis on sageli Alzheimeri tõve tunnuseks. Kerge vaimne taandareng tuvastati 19 protsendil meestest ja 14 protsendil naistest.

Psühholoogia → Üldpsühholoogia
78 allalaadimist
Eesti ajaloo historiograafia
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

aastail romaan ,,Tõusev rahvas", üksikasjalikult paljude tegelaste abil 1905. aasta ülestõusu kirjeldanud. Lähema kaasaja käsitlus romaani vormis, ajaloolised detailid ja taustamaterjal huvitav, nt kuidas maapäevi pidas. Elulõpu poole kollaborantistliku laadiga asju kirjutanud. Tema loomingut avaldati va Eesti ajaloo kirjelduse asju. Jalkobson, Hurt, Reiman muistsete eestlaste vabadus aja ja sõja kohta. Seminar I Enne Kolme Isamaa Kõnet ja Hurda Pildikesi Ülo Tedre lorilaulud ­ Peterseni vendade omad. Cimse seminar ­ Liivimaa vallakooli õpetajate ja kihelkonna köstrite ettevalmistamine, kes koolis oleks veidi kõrgemal tasemel õpetatud. 1839 viidi üle Valka, täpselt Eesti ja Läti piiril. Õpe saksa keeles. Seminari juhtas 1839--1883 Janis Cimse, kel korralik pedagoogi haridus Saksamaalt. Tema järgi ka nimi seminarile. Cimse surma järel, 1885 üle 100 koolmeistri läks matustele. Liivimaa koolmeistrite õpetajale aumärk. Kolm-neli aastat õpiti seminaris, seal

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun