väljas annavad rakumembraanidele naatrium (Na) 70 kg kohta u. 100 leivas, margariinis jt. soolatud pinnalaengu; g toiduainetes, tillis, küüslaugus, Kindlustavad närvirakkudes petersellis erutuse tekke ja leviku, rakust väljas 8-20 Vajalikud paljude organite x enam kui rakus tegevuses nt. aju ja süda sees kaltsium (Ca) 70 kg kohta u. 1 kg Luukoes. Välja viivad organismist luukoe komponent; tsitruselised, kohvi, banaanid
Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes. Leidub: piimas, kalas Magneesium Mg- luudes, rakukestas, närvisüsteemi talituses. Leidub: kala, mereannid piim, kana Kloor Cl- närviimpulsside tekkeks ja levikuks, mao soolhapete sünteesiks. Leidub: sool · Mikroelemendid- ained mida vajame väikestes kogustes:
*150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus. Minu jaoks uus oli see, et C-vitamiini leidub kõige rohkem marjades, aga ka näiteks paprikas, petersellis ja tillis. Olin ise kogu aeg arvanud, et tõelised C-vitamiini pommid on tsitruselised, aga tegelikkuses see nii ei ole. Järeldus tuleb alati jälgida seda, mida sa sööd ja olla teadlik, mis ainetest see koosneb, et siis vajaduse korral seda kas rohkem või vähem manustada. KASUTATUD KIRJANDUS C-vitamiin. Taust ja tervisenõuded. http://www.kasvaja.net/C-vitamiin/id/329 16.02.2011 Ene Järv. C-vitamiini vägi. http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/c-vitamiini- vagi.d?
kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. C-VITAMIIN C- vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, võitleb nakkuste vastu, soodustab paranemist, antioksüdant, tagab naha, igemete, hammaste, luude ja liigeste normaalse talitluse. C- vitamiini on astelpajumarjades, mustades sõstardes, kibuvitsamarjades, tikrites, maasikates, apelsinis, kiivides, papaias, paprikas, kapsas, sidrunis, brokolis, lillkapsas ja petersellis. D-VITAMIIN D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 30 minutiline päikese
Saadakse valgurikka toiduga. 5. Fosfor energiakandja molekuli ATP koostises, aminohapetes, rakumembraani ehituses. Leidub lihas ja munas. 6. Väävel esineb aminohapetes ja vitamiinides, leidub hernestes ja kalas Mesoelemendid 1. Kaalium rakusisene ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub banaanides ja piimas. 2. Naatrium rakuväline ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub soolas ja petersellis Na- ja K- ioonide tasakaal toob teadvusele, sest närviimpulss tekib tänu neile 3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1
eriti lastele ja südamehaigetele. 1.2 Petersell Petersellilehtede kõrge C-vitamiini, karotiini- ja erinevate mikroelementide sisaldus teeb sellest armastatud maitsetaimest lausa loodusliku arstirohu. 20 g petersellilehti katab päevase C-vitamiini tarbe. Petersell on asendamatu lihatoitude ja suppide maitsestamisel, selle värskeid lehti on soovitav lisada toidule pärst keetmist. Petersell on kasulik südamehaigetele, kuna võimaldab toidu maitsestamisel piirata keedusoola hulka. Petersellis on soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord, mille tulemusena petersell parandab söögiisu, soodustab seedimist ning on rahustava toimega. 5 1.3 Murulauk Murulauk sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja erinevaid mikroelemente. Oma tugeva maitse tõttu sobib suurepäraselt pea kõikide toitude maitsestamiseks. Suppide ja kastmete puhul on soovitus murulauk lisada alles toidu serveerimisel. Murulauk võimaldab toidu
max (kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus), A=0,1036 1cm1% vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse absorptsioon) sama max juures, 1cm1%=2735 V ekstrakti kogumaht, ml, V=9ml d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3, d=0,65g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g, g=0,04g 103 tegur milligrammidele üleminekuks. Järeldus: Antud töö eesmärgiks oli peterselli karotenoidse sisalduse määramine: - karoteeni sisaldus petersellis on 5,53 mg%, 100g 100g ekstraktis on 5,53 mg -karoteeni. Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan (tetrakloorsüsinik), benseen, eeter, jt
taimedel arenenud mittemingisuguseid mehhanisme, mis reguleeriks selliste lahuste imamist. Seetõttu imavad nad liiga suurel hulgal kergesti kättesaadavaid ioone nagu näiteks nitraadi ioone. Tulemusena kasutatakse nitraate ainult osaliselt, et ehitada kudesid ning ülejäänud koguneb taime lehtedesse, tüvedesse ja juurtesse. Paljud uuringud on näidanud oluliselt kõrgemat nitraatide sisaldust kartulites, porgandites, kapsastes, peetides, selleris, porrus ja petersellis kui need on toodetud tavapõllumajanduses mitte orgaaniliselt. (Lairon et al., 1984; Mäder et al., 1993; Rembialkowska 1998,2000; Wawrzyniak et al., 2004; Bender et al., 2009) Võrdlev uuring (Worthington 2001), näitas madalamat nitraadi sisaldus orgaanilistes köögiviljades. 176 võrdlusest 127 näitasid madalamat nitraadi sisaldust orgaanilistel põldudel, 34 kõrgemat nitraadi sisaldust orgaanilistel põldudel ja 6 ei leidnud mingit erinevust.
annaabi.ee 
