kee ära. Kõik see kirjeldas hästi Musketäride lauset ,,Kõik ühe ja üks kõigi eest!". Nad olid alati üksteise jaoks olemas! Selle balletti taustaks mängis orkester. Muusika heliloojaks oli inglasest Macolm Arnold (1921- 2006), kes on omandanud muusikalise kõrghariduse Londoni kuninglikus Muusikakolledzis. Balleti tähtsamad tantsijad olid D´Artagnani , Athos, Porthos, Aramis, Costance, Leedi Winter, Kuninganna Anna. Kõrval osadeks olid pesunaised, kaardiväelased, tänavanaised, ballikülalised, teemandid. Viimaseid osi lavastasid Eesti Rahvusballeti tantsijad. Muusikalist tagatausta esitas Rahvusooper Estonia orkester. Balleti tegi eriliseks see, et tantsijad suutsid kavas oleva sisu hämmastavalt selgelt ja täpselt publikuni tuua ja kõik tantsisid hästi muusikasse ,mis kõlas just õigesti. See ballett oli parim mida ma näinud olen, kuna taustas olev muusika väljendas väga elavalt tantsijate ümber ja omavahelistes
kuulata ka eraldi ja oleks väga hästi arusaanud millise meeleoluga koht parasjagu on, kuid kui mõlemaid koos jälgides oli kõik ideaalne ning väga hea ja nauditav oli jälgida kõike lavaltoimuvat ning sinna juurde kuuluvat muusikat. Teos ise oli üpriski lustlik, mis on ka omane sellele ajale, vaheldusid ohtlikud duellid ja neile järgnevad suured rõõmuhetked. Eriti meeldisid mulle massistseenid ning nimelt need, kus linnatänavail tantsisid pesunaised, kes olid väga tõetruult räbalaisse riietatud. Kohati aga muutus kahjuks lavaline tegevus väga segaseks ning raske oli jälgida, mis täpselt toimub. Üldiselt jäin etendusega rahule nagu ka kõik teised saalisolijad, kes lõpus tänasid tantsijaid, orkestrit ja teisi tehnikuid tormilise aplausiga. Soovitan ka teistel nii balletihuvilistel, kui ka neil, kes väga ei hooli balletist, seda vaatama minna, sest see on väga omapärane ja loomutruu lavastus, mille teostuses peame
Siseõus asusid skulptuurid ( 3D alumine korrus töötlemata kunst tombitud kivist, teine keskmiselt, viimane aga kõige rohkem sile ). Skulptuurid kujutasid kuulsaid isikuid. Kõige rohkem Taavetit, Püha Jüri, Püha Georg. Vanarenessanssi kunstnikud : Donatello(13861466) varasem töö ,,Taavet" nõtke, noor karjuspoiss. Maalikunstik Masaccio(14011429) tema hakkas kujutama lihtsaid inimesi nende tunnete avaldumisega, kuulsam töö : ,,Pesunaised" ja ,,Aadam ja Eeva". Sandro Boticelli(14471510) ,,Veenuse sünd" , ,,Kevad" ehk ,,Primavera". Kõrgrenessanssi kunstnikud: Leonardo Da Vinci(14521519) tema huvide ringi kuulusid kõik tolle aegsed teadused: muusika ja kirjandus. Püüdis ehitada lennukit. Lahkas inimkeha selle tundma õppimiseks ning süvenes perspektiivi joonistamisele.Töötas Milano hertsogi juures inseneri, arhitektina ja kunstnikuna. Milano kloostri seinale maalinud ,,Püha söömaaeg" ; ,,Mona Lisa"
üle nurme Ennu suitsurehe juurde. Rehi oli paksu suitsu täis. Mehed rääkisid kolmekesi juttu, mis Illimari väga hirmutas. Tegelikult hirmutas see jutt isegi Musse Ennu ennast. Just jutu lõpupoole oli rehe ukse tagant kosta kolistamist ning seal olid Kähri ja Milli. Illimar kasutas võimalust ning jooksis koos nendega kiiresti koju. Nüüd oli valgust vähe ning päev lühike. Sel päeval, kui hakati härrastemaja pesu pesema, ärkas Illimar enne aovalgust. Peale riiete pesemist läksid pesunaised minema. Eeskotta toodi suur punane lehm ning tapeti siis ära. Illimar nägi pealt, kuidas Hirmu Juhan kirvega looma tappis. Kui Illimar hommikul ärkas oli eeskoda täiesti puhas ning ei olnud jälgegi, et seal eelmisel päeval lehma tapetud oleks olnud. Oli laupäev ning õlletares köeti sauna. Saunas käisid enne mehed ja siis naised ja lapsed. Järgmisel päeval riputasid Illimari ema ja Peep sauna seasingid suitsema. Peep tegi selleks vastava tule saunaahju
• Tartu piiskop • Saare-Lääne piiskop • Saksa ordu • Linnad Linn: 1. Käsitöö ja kaubandus 2. Juhtorgan – raad 3. Koosneb – kirik/klooster, kindlus, kõrts ja majad Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand Rahvastik: • Käsitöölised: o Kõrgem – sepad, rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp (kõrgeim), kellasepp, pottsepp, ehitaja o Madal – kandjad, voorimehed, pesunaised, köiekeerajad • Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule • Vaimulikud – sotsiaalne teostus Vallutusjärgne olukord Eestis: 1. Ristitutel isikuvabadus 2. Säilis maaomand 3. Künnis viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 4. Trahvid 5. Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 6. Väliskaubandus läheb linnadele 7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9. Teotöö 1-2 päeva aastas
9 paremal). Joonis 1.8 Tagasihoidlikumad agulihooned Tartus ja Valgas. Joonis 1.9 19. sajandi eeslinnade hoonestus Tartus ja Rakveres. 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu Seoses tööstusliku pöördega ja sellega kaasneva kiire urbaniseerumisprotsessiga hakkas 19. sajandi viimastel kümnenditel Eestis kiiresti muutuma linnaelanikkonna sotsiaalne koosseis. Varasemate kaupmeeste, käsitööliste ja jõukamat rahvast teenindavate ametite pidajate (voorimehed, kojamehed, pesunaised jm) kõrvale kerkib nüüd suure massina vabrikutes töötav tööstusproletariaat. Uue hoonetüübina ilmuvad linnapilti kahekorruselised väikeste üürikorteritega tööliskasarmud, mis kuulusid eraomanikule, kes ise võis, aga ei pruukinud elada samas hoones. Väljaüüritavad korterid olid enamasti ainult ühest toast ja köögist koosnevad või kogunisti kööktoad, ometi pidi sinna elama mahtuma terve perekond, sageli õige mitme lapsega
purpurketast. Seine'i sellel kaldal oli kaubandusel muide vähem jüngreid kui teisel kaldal. Siin askeldasid ja kisasid skolaarid ja neid näis siin rohkem olevat kui käsitöölisi. Tõtt öelda, õiget kaldapealset oli siin ainult Saint-Micheli silla ja Nesle'i torni vahel, ülejäänud osa jõekaldast oli kas paljas liiv (nagu teisel pool bernhardiinide krunti) või täis majalobudikke, mis jalgupidi vees seisid (nii oli see kahe silla vahel). Siin lärmitsesid hommikust õhtuni pesunaised, kes kisendasid, lobisesid, laulsid jõe ääres ja peksid kurikatega pesu nagu nüüdki. See Pariisi nurk oli üsna lõbus. Ülikoolilinn koosnes nagu ühest tükist. Ta oli otsast otsani terviklik ja kompaktne. Need musttuhat ligistikku asetsevat, terava otsaga, nagu ühest vormist valatud katust jätsid kõrgelt vaadatuna mulje, nagu oleks siin tegemist ühe ja sama ainese kristallisatsiooniga. Tänavate