meist mitteolenevad tegurid. Suurema osa Matsalule olulistest läbirändajatest moodustavad vee ja rannikulinnud ning nendele sobivad veealad ei muutu kuigi kiiresti ning on praeguste keeldudega piisavalt kaitstud. Väike häirimine rändeajal ei ole ka hull, sest Matsalu on suur ja linnud leiavad endale alati mõne rahuliku koha peatumiseks. Iga aastaselt tuleb jälgida vaid väikelaukhane, kelle arvukus Euroopas on väga väikeseks jäänud. Matsalu on kõige tähtsamaks pesitsusalaks Eestis sellistele Linnudirektiivi I lisa lindudele nagu hüüp (35 paari), rooloorkull (33 paari), täpikhuik (150190 paari), rukkirääk (300330 paari), niidurüdi (250300 paari), tutkas (510 paari), rohunepp (6080 paari) ja väiketiir (6065 paari). Kõige tähtsamaks või vähemasti väga oluliseks pesitsusalaks on Matsalu niidud aga enamusele eesti lagerannikute ja luhtade asukatele. http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvuspargid/matsalu http://www.rmk
Lepingulised seiretööd: 5. Matsalu looduskaitseala valitseda olevatel soodel ja rabadel 1 loendus iga kümne aasta tagant. 6. Väike-laukhane seire igal aastal nii kevad- kui sügisrände ajal. 4 Kõik loendused viiakse läbi juba alates 1958. aastast kasutusel olnud metoodikaga, et andmed oleksid läbi aegade omavahel võrreldavad. Tähtsamad tulemused: Matsalu on kõige tähtsamaks pesitsusalaks Eestis sellistele Linnudirektiivi I lisa lindudele nagu hüüp (35 paari), roo-loorkull (33 paari), täpikhuik (150-190 paari), rukkirääk (300-330 paari), niidurüdi (250-300 paari), tutkas (5-10 paari), rohunepp (60-80 paari) ja väiketiir (60-65 paari). Kõige tähtsamaks või vähemasti väga oluliseks pesitsusalaks on Matsalu niidud aga enamusele eesti lagerannikute ja luhtade asukatele. Rändepeatuse teeb siinsetes vetes kuni 40 000 punapea-
Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Matsalu on kõige tähtsamaks pesitsusalaks Eestis sellistele lindudele nagu hüüp (35 paari), roo- loorkull (33 paari), täpikhuik (150-190 paari), rukkirääk (300-330 paari), niidurüdi (250-300 paari), tutkas (5-10 paari), rohunepp (60-80 paari) ja väiketiir (60-65 paari). Kõige tähtsamaks või vähemasti väga oluliseks pesitsusalaks on Matsalu niidud aga enamusele eesti lagerannikute ja luhtade asukatele. Rändepeatuse teeb siinsetes vetes kuni 40 000 punapea-varti, 38 500 viuparti, 31 000 merivarti, 25
Oma praeguse nime ja piiridega on aastast 1999. Eesmärgiks on Valgejärve ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Valgejärv on Eestis unikaalne. Valgejärv on kõigest 0,5–1 m sügavune, kuid selle põhja katab 2–3 m paksuselt järvelubi. Lubi tekib ilmselt sinna voolavate lubjarikase allikate mõjul. Järv kuulub lubja- ja segatoiteliste järvede rühma. Vesi on hele ja põhjani läbipaistev. Elustik on seal vaene. Valgejärve ja selle ümbrus on toitumis- ja pesitsusalaks paljudele linnuliikidele. Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, rabade, siirde- ja õõtsiksoode, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, nõrglubja-allikate, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade ning rohunditerikaste kuusikute kaitse. Joonis 1. Valgejärv (2009) 2.Valgejärve loodusõpperada Valgejärve rada tutvustab Harjumaal, Nissi valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala
Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikastel aru-puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel
Toodud pildil on ava pisut suletud, et soovitud lill selgemalt esile tuleks. Pildil on näha, kuidas erinevad ava väärtused tausta hägusust mõjutavad. Maastikud ja eluta looduse objektid: Tallamise ja inimtegevuse suhtes õrnades ökosüsteemides, nagu rabad ja loopealsed, liikudes eelista liikumiseks olemasolevaid või märgistatud radu. Mere ääres ja pankrannikutel pildistades pea meeles, et need paigad on paljude lindude pesitsusalaks ja haruldaste taimede kasvukohaks. Kivistist või mineraali ei tohi selle asukohast eemaldada rikutud geoloogilise objekti taastamine ei ole võimalik. Eluta looduse ja maastike pildistamisel on oht pildistatavale väike, kuid siiski peame jälgima, et pildistamise käigus mõnele sealsamas viibivale loomale või kasvavale taimele häda ei tee. Pildistamise reeglid: Linnud pesal: *Tuleb jälgida üldist seadusandlust ja hankida vajadusel vastavad load. Eriti oluline on, et
võib Kihnu valla lipu heisata riiklikel pühadel, valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega ja muudel avalikel üritustel. Mitmekesine loodus Kuna Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, on saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle-Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikkastel aru- puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel leidub Eestis haruldast rand-ogaputke ja rand-
annaabi.ee 
