Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4.Looteketas(areneb lind),munarebu(tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel õhukamber,lubjakest ja kilekest(kaitseb mikroobide eest) 5.Pesahoidjad-linnupojad on paljad ja sulgedeta,neil on silmad kinni ja vajavad vanemate hoolt. N: pääsuke,kuldnokk,tihane. Pesahülgajad-nendel linnupoegadel on kohe suled ja silmad lahti ja
Too näiteid linnuliikidest (77) 1)pesahülgaja on loom, kellel kooruvad või sünnivad sedavõrd arenenud järglased, et suudavad kohe vanematele järgneda, kuid vajavad siiski mõnda aega soojendamist, toitmist ja kaitsmist nt. tuvi-, varese-, tihasepojad jne. 2)pesahoidja on loom, kelle järglased on koorudes või sündides abitud ning vajavad pärast sündi vanemate abi nt. Teder, metsis jne 28.Mis tähtsus on linnu laulul? (79 Ma tean, et.. 1)pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valikut lauluga. Lauluga meelitab ta kohale emaslinnu 29.Imetajate iseloomulikud tunnused (99, 103 Ma tean, et..) 1)keha katab karvkate 2)helide püüdmiseks on neil väliskõrv 3)jäsemed on suunatud alla mitte külgedele 4)hästi arenenud aju ning selle tõttu hea õppimisvõime 5)hästi arenenud kuulmine ja haistmine kuid nägemine on nõrgem 6)hingavad kopsudega 7)süda onn neljaosaline 8)püsisoojased 9)emastel on kõhul nisad, piimanäärmetest tuleb sinna piim
Väga väärtuslikuks peetakse hülge nahka. Maismaal on väga levinud loomaliigiks rebane ning ta tekitab lambakarjadele suurt kahju. 18.sajandil toodi saarele Norrast põhjapõtru, kelle järglased elavad seal tänini. 1930. aastatel tehti algust naaritsafarmindusega. Lahti pääsenud naaritsad levisid ka loodusesse. Naaritsad tekitavad looduses suurt kahju lindudele ja sisevee kaladele. 5.2.4 LINNUD Island on Euroopa tähtsaim vee-ja merelindude pesitsemisala. Nende põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Merelinde ja nende mune on inimesed traditsiooniliselt toiduks tarvitatud. Kokku on loetud 300 erinevat linnu liiki, kellest 73 pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all. Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks. 5
On kohastunud ka toitainetevaeses mullas kasvama. Kõrgus on 20120 cm, Islandil kääbuskasvuga madala põõsana. Tundra taimedele iseloomulikult juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Külmunud maa puhul on see vajalik. Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm. Õitseaeg on mais. Loomastik Island on Euroopa tähtsaim vee- ja merelindude pesitsemisala. Islandi põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Islandi rannikud on linnurohked, linnuliike umbes 400. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Soolase vee kalu 150 eri liiki. Sisevetes elab rohkelt lõhilasi. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Selgroogseid on maismaal vähe. Enim levinud loomaliik on polaarrebane. Islandi vetes on 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Koos inimesega on saarele tulnud kodu- ja metshiir, rändrott ning mink
vältida kahjustamist näriliste ja kärbeste poolt. OLMERUUMID on personali riietehoid, pesemis- ja tualettruumid, kontor, suuremates ettevõtetes personali puhketuba. TEHNILISED RUUMID on tavaliselt koristus -ja puhastusvahendite hoidmiseks. 8.2. KÄITLEMISETTEVÕTTE JA RUUMIDE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED. · Käitlemisettevõtted peavad paiknema kohas: · kus ei ole suuri õhusaasteallikaid · mis on kaitstud üleujutuse eest · mis ei ole kahjurite pesitsemisala · kust on lihtne eemaldada vedelaid ja tahkeid jäätmeid. KÄITLEMISETTEVÕTETES ON NÕUTAV : · Piisav valgustus 540 luksi Toiduvalmistamise ja kontrolli kohtades 220 luksi Tööruumides 110 luksi Teistes piirkondades · kanalisatsioon · ventilatsioon · lihtsalt puhastatavad materjalid · isikliku hügieeni tagatised · ristsaastumise vältimine · tehnoloogilise liini järjestus NÕUDED KUIVAINETE LADUDELE · Puhtus · Hea ventilatsioon
jaanuaril 2002. a. TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI I. KÄITLEMISETTEVÕTTE TERRITOORIUMILE, HOONETELE, RAJATISTELE JA RUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED 1. Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid peavad olema puhtad ja heas seisukorras. 2. Kui teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, peavad käitlemisettevõtte terri- toorium, hooned ja rajatised paiknema kohas, 1) kus ei ole suuri õhusaasteallikaid; 2) mis on kaitstud üleujutuste eest; 3) mis ei ole kahjurite pesitsemisala; 4) kust on lihtne eemaldada vedelaid ja tahkeid jäätmeid. 3. Käitlemisettevõtte asend, suurus, projektlahendus ja ehitus peavad võimaldama: 1) territooriumi ning ruume ja seadmeid piisavalt puhastada ning vajaduse korral desinfitseerida; 2) vältida mustuse kogunemist ja võõrkehade sattumist toitu, hallituse kasvu ja kondensatsioonivee teket pindadele ning toidu kokkupuutumist toksiliste materjalidega; 3) toidu käitlemist tingimustes, kus toit ei saastu ega halvene toidu omadused
annaabi.ee 
