vööndis ebasobiv Kliima muutumine Ei ole toidu- ega Sobilik vähemalt Arvukuse elupaigakonkuren 3,5 ha suurune tõstmine (2030. t tavalisele ala aastaks 60 oravale asustatud leiukohta) Talvel pole väga Kisklus (toiduks Üle 50 aastased Pesapuude aktiivsed metsnugisele ja metsad raiumine händkakule) Kogub talveks Vajavad palju Puht haavikud ei Allmaakaevandat toiduvarusid õõnsaid puid sobi ud sobilikel aladel ei ole lendorava poolt asustatud Kasutavad Isasloomad Elupaikade
võiks selle vähemasti osaliselt hüvitada. Kõlab loogiliselt, minu meelest küll jah. Remmi poolt väljapakutud mõte on hea, sest nii, et teki pahameelt ka metsaomanike vahel, kelle on pandud peale keeld lendorava pesitsupaiga pärast metsas teostada lageraiet...........................14 Metsaraie on lubatud kaitseala, hoiuala või püsielupaiga valitseja nõusoleku., kuid sellele peab eelnema asustatud lendorava pesapuude väljaselgitamine ning soovituste andmine, kuidas antud kohas oleks võimalik teha raiet ilma lendoravate elutingimusi kahjustamata. Soovitav on koostada iga lendorava leiukoha kohta lendorava elupaiganõudlusi tundva spetsialisti poolt konkreetsed soovitused vähemalt eraldise tasemel. Suurematel eraldistel võimalusel ka detailsemalt. Neid soovitusi saab kohalik metsaspetsialist raieteatise kooskõlastamisel aluseks võtta. Soovituse väljatöötamine lihtsustaks metsaomanike tööd ning
võiks selle vähemasti osaliselt hüvitada. Kõlab loogiliselt, minu meelest küll jah. Remmi poolt väljapakutud mõte on hea, sest nii, et teki pahameelt ka metsaomanike vahel, kelle on pandud peale keeld lendorava pesitsupaiga pärast metsas teostada lageraiet...........................14 Metsaraie on lubatud kaitseala, hoiuala või püsielupaiga valitseja nõusoleku., kuid sellele peab eelnema asustatud lendorava pesapuude väljaselgitamine ning soovituste andmine, kuidas antud kohas oleks võimalik teha raiet ilma lendoravate elutingimusi kahjustamata. Soovitav on koostada iga lendorava leiukoha kohta lendorava elupaiganõudlusi tundva spetsialisti poolt konkreetsed soovitused vähemalt eraldise tasemel. Suurematel eraldistel võimalusel ka detailsemalt. Neid soovitusi saab kohalik metsaspetsialist raieteatise kooskõlastamisel aluseks võtta. Soovituse väljatöötamine lihtsustaks metsaomanike tööd ning
Esmalt lahkuvad pesitsusalalt vanalinnud, siis noored, see toimub augustist oktoobrini, peamiselt aga septembris. Kevadel saabuvad nad tagasi harilikult mai keskel. Leviala on kitsenenud ja Eestis on siniraag väga haruldaseks jäänud, esinedes peamiselt Kagu- Eestis. Arvukuse vähenemise põhjused Siniraagu ohustavad keskkonnamürkide kasutamine ja jälitamine inimeste poolt. Eelkõige on arvukuse languse põhjustanud inimese tegevus: õõnsate pesapuude vähenemine ja põllumajandusmürgid. Samuti ohustavad siniraagu drastilist vähenemist põllumajanduse ja metsade intensiivistumine. Arvukuse suurendamise võimalused Siniraa pesitsusvõimalusi saab parandada, seades üles sobiva suurusega pesakaste: need peaksid olema 40 cm kõrged, 25 x 25 cm laiuse põhjaga ning lennuava läbimõõduga 8 10 cm. Pesakastid tuleks kinnitada vähemalt nelja-viie meetri kõrgusele metsaserval,
•Hauvad ja toidavad poegi mõlemad vanemad •Iseseisvaks saavad pojad 3 nädalat peale pesast lahkumist •Pärast poegade lahkumist hoiavad vanalinnud veel nädal või paar pesitsuspiirkonda Toitumine Sinirao menüü koosneb peamiselt selgrootutest (nt. mardikalised ja suured ritsikad) aga ka väiksemates selgroogsetest (nt. sisalikud, konnad ja hiired) Vaenlased •Suurimaks vaenlaseks võib pidada inimest •Põhjuseks on näiteks Lääne-Euroopas pesapuude mahavõtmine suurpõldude tarvis ja pesakastide ehitustava hääbumine •Et siniraag meilt ära ei kaoks, siis Lõuna- Eestis seatakse üles sobiva suurusega pesakaste Arvukus Erinevatel andmetel on siniraage Eestis 2- 15 paari. Euroopas 53.000-110.000 paari. Iseärasused Jõnksuliste tiivalöökidega kruvib isane end kõrgele puude kohale (kuni 200m kõrgusele), kus viskleb kraaksudes küljelt küljele ning sööstab alla näidates oma kirevat sulestiku. Sellega avaldatakse
toiduvarusid. Eestis kuulub lendorav I kategooria kaitsealuste liikide hulka Eesti Punase Raamatu 2 kategooriasse. Lendorva levila läänepoolse populatsiooni väiksel arvukusel on mitmeid põhjuseid. Kõigepealt see, et lendorav on siin oma levila läänepiiril ja areaali piirialadel ongi liigi arvukus madalam. Peamiseks populatsiooni arvukust kahandavaks teguriks loetakse sobivate elupaikade kadumist ja muutusi puistute struktuuris, nagu puuliikide koosseis ja pesapuude kadumine. Peamiseks ohuks looduslikele populatsioonidele peetakse elupaiga fragmentatsiooni, kuna selle tulemusena kaob originaalne elupaik, väheneb sobivate elupaigalaikude suurus ja tõuseb elupaigalaikude vaheline isolatsioon. Valus probleem on see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Selliseid õõnsaid haabasid, kuhu ta saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige
rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Nende kaitse üheks osaks on lindude elupaikade ja rändlindude peatuspaikade kaitse. Kotkaste elupaigad ning rändlindude peatuspaikadena tuntud Matsalu laht, Vilsandi saared ja mõned teisedki väiksemad alad on Eestis kaitse all. Kaitstavate loodusobjektide seadus sätestab väljaspool kaitsealasid asuvate pesapuude ümber 500 m raadiusega kaitsetsooni, kuhu inimesed ei tohi minna 15. veebruarist kuni 31. juulini. Kaitsealadel olevad pesapaigad on arvatud üsna range reziimiga sihtkaitsevööndisse. 2003. aasta seisuga asus kotkameestele teadaolevast 35 pesapaigast ainult viis väljaspool kaitsealasid. . Suur-konnakotka ja must-toonekurega võrreldes on kaljukotkal siiski head ajad: lausraied pole veel jõudnud rabasaartele ning loodetavasti ei jõuagi. Ebakindel on siiski nende
7 Liigi kaitse aspektist olulised piirkonnad Looduskaitseseaduse kohaselt kuulub must-toonekurg Eestis kõige rangemasse, s.o I kaitsekatekooriasse ning kõik isendid ja nende pesitsusalad kuuluvad riigi kaitse alla. Praktiliselt väljendub see inimtegevuse piiramises must-toonekure elupaikades. Seega on kõigil Eestis viibivatel inimestel seaduslik kohustus kaitsta must-toonekurge kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Must-toonekurgede kaitse alla võetud pesapaikade, pesade või märgistatud pesapuude vigastamisel või hävitamisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra 5-kordses ulatuses. Ainult väga rangete kaitseabinõudega suudame Eestis tagada ürglooduse inimpelgliku linnu ellujäämise ja pesitsemise. Must-toonekurgi elab kõige rohkem Saaremaal ja Pärnumaal, sealne asusutustihedus on üle 3,5 paari. Järgnevad Rapla maakond ja Valga maakond. Hiiumaal, Viljandimaal, Võrumaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal arvatakse olevat 1,5-2,5 paari 1000 km2 kohta.
(5) Kui vähegi võimalik, siis asub meie toonela saadik elama looduslikus seisus põlismetsa, kus kasvab suurte tugevate okstega puid pesa tarvis ning kuuski, mis varjaksid pesa nii päikese, tuule kui ka võõra pilgu eest. Erinevalt paljudest kullilistest ja teistest liikidest ehitab must-toonekurg pesa puistu servast kaugele. Seega võib talle saada suureks probleemiks metsade killustatus (6) Pesapuuks on Eestis kõige sagedamini mänd, haab, tamm ja kask. Võrreldes pesapuude liigijaotust pesitsuspuistute kooseisu ja Eesti metsade keskmise koosseisuga võib märgata, et musttoonekurg eelistab pesitseda tammedel ja haabadel ning väldib pesitsemist kuusel ja sanglepal. Pesa läbimõõt on umbes 1 m, kuid aastatega võib nii selle diameeter kui ka kõrgus kasvada. Pesa vooderdatakse varakevadel samblaga ja ääristatakse peamiselt raagus lehtpuu okstega. (10)
annaabi.ee 
