Noorlinnud on tuhmhallid ning ka vanalinnud muutuvad suvise sulgimise käigus tuhmimaks. Ümber varvaste on sõudepinda suurendavad nahalaiendid. Äsjakoorunud pojad on tumedate udusulgedega kaetud poegadel on punane laup ja kurgualune ning ümber kaela kollastest udusulgedest krae. Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik
prääksumine. Sinikael on mitmesuguste koduparditõugude esivanem. isaslinnu sulestik on värvuselt eredam kui emaslinnu oma. Isasel on pea ja ülakael hundsulestikus sinakasrohelised. Emane sinikael-part on pruunikat värvi. emaslind on isasest natuke väiksem. Sinikael-part on laialt levinud lind. Eestis elutseb ta igasugustel veekogudel. Ta eelistab taimestikurikkaid kohti. Isegi linnaveekogudel, kui leidub pesale sobiv koht, kasvatab ta pojad üles. Pesapaikadele saabuvad sinikael-pardid paarides. Nad saabuvad juba varakevadel. Seetõttu hüütakse neid märtspartideks. Pesakoha valivad isa- ja emaslind koos. Pesa ehitatakse vee lähedale. Tavaliselt ehitatakse pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse vaesepessa. Munema hakkab emaslind aprillis. Pesalt lahkudes katab emaslind munad udusulgedega. Need udusuled langevad emaslinnu rinnalt välja munemise ja haudumise perioodil. Haub emaslind
(11,4%), vähem on leppa (8,2%) ja mändi (6,8%). Peaspuu vanuseks, kuhu pesa ehitatakse on keskmiselt 88 aastat (Väli. 2005) Suur- konnakotka pesa on suur, peas läbimõõt on 0,7- 1,1 m ja sügavus kuni 1 m. Pesa ääristatakse roheliste lehdede ja värske rohuga, mida tehakse terve pesitsusperioodil. Konnakotkaste paaril võib olla mitu peas, mis on asuvad üksteisest 390-1110 m kaugusel. 1.5 Pesitsusbioloogia Märtsis- aprillis saabuvad suur- konnakotkad pesapaikadele ning lahkub septemberis või oktoobris. Lääne- Palearktilise regiooni kotkad käivad talvitumas põhiliselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ja ka üksikud lendavad ka Lõuna- ja Lääne-Euroopasse. Eesti suur- konnakotkaid on jälgitud satelliit-telemeetriliselt ning selle tulemusel on teada saadus , et Eesti konnakotkad on talvitunud Lääne-Balkanil, Türgis, Hispaanias ja ka Poolas ning Tšehhis. Aprilli teises pooles munetud täiskurnas on enamjaolt kaks muna. Haudeaeg on 42-44 päeva
mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast
savist järsakuid-paljandeid. Üliharva on pesakäik ja -õõnsus uuristatud mullakihti paljandi ülaosas. Üksikuid pesi on Eestis leitud ka veest kuni saja meetri kaugusel, kui sobivaid järsakuid lähemal pole. Asustatud pesade lähim vahekaugus on olnud 150 meetrit, tavaliselt aga kilomeeter ja enam. Oma pesa lähedal ei salli jäälind teisi liigikaaslasi ja nn. liigsed isaslinnud kihutatakse kohe kaugemale. Jäälinnul on isaslinde umbes 10% rohkem kui emaseid. Meil saabub jäälind pesapaikadele põhiliselt ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur ulatub üle +3 C°, pärast jõejää osalist sulamist märtsi lõpul-aprilli alul. Varaseimad saabujad on 10 jõudnud veebruari algupoolel, viimased hilisematel kevadetel aga pärast aprilli keskpaika. Pärast pesitsusaja lõppu hajub osa asurkonnast teistele läbipaistva pinnakihiga veekogudele:
Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Elupaik ja -viis Metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades, tihti saadab uudistavalt inimest. Individualist. Pesapaikadele saabuvad ühekaupa, isane hõivab territooriumi ja ei lase esialgu innukalt seda kaitstes sisse ka emaslinde. On väga ettevaatlik. Tegutseb peamiselt madalal põõsastes ja ka maapinnal, laulab puuokstel. Eriti rohkelt laulab pesitsemise ajal, mil laul katkeb vaid mõneks öötunniks, kõige intensiivsem on aga esimestel minutitel peale päikesetõusu ja -loojangut. Laulab ka sügisel, aga siis ei ole laul enam nii meloodiline kui kevadel
Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav,
Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 93. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 94. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav,
Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted
annaabi.ee 
