rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. 3 Täpsem info Elupaik ja viis. Looduslikes tingimustes seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal kogu areaali piires levinud asulatesse elades peamiselt hoonetes. Linnadesse enamasti ei tule. Vaenlasi ründavad ähvardavate sööstudega ja hirmutavad rapsides. Madalal temperatuuril jäävad
Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HIRRUS2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HIRRUS.htm Sisukord 1.Elupaik ja eluviis 2.Ränne 3.Toitumine 4.Pesitsemine 5.Areng 6.Kokkuvõte Tallinna Mustamäe Gümnaasium Suitsupääsuke Martin Ikla 7.B
Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. Täpsem info Levik ja rändamine. Suitsupääsuke on pääsulastest kõige laiema leviareaaliga. Ta on levinud haudelind peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud Lõuna-Aasia ja Arktika. Euroopa ja Aasia linnud talvituvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas ning Austraalias. Põhja-Ameerika linnud talvituvad Lõuna-Ameerikas. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal
vooderdamisega kõrte abil või kogub enne väikese risuhunniku. Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega, seda teeb peamiselt emalind. Mune on tal kaks. Pojad on pesahülgajad, kaetud pruunika udusulestikuga. Pärissulstik kujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat. Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima, aga ööseks kogunevad ikka veel oma kaitsvale pesapaigale. Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvitama, siis on tihti kuulda kurgede iseloomulikku kluugutamist ja kui üles vaadata, paistab ilus kolmnurka koondunud suurte lindude parv. Tõesti - sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit. Öeldakse ka: kured lähvad, kurjad ilmad. Nii see ongi, sest meilt lahkuvad nad
vähese häirimise. Inimpelgliku linnuna valib must-toonekurg pesapaiga kaugele inimasutusest voi intensiivselt kasutatavast teest. Seetottu tuleb tiheasustuse voi kommunikatsioonide (eelkoige maantee) planeerimise käigus alati arvestada, et pesapaigad koos neid kuni 1,5 km raadiuses ümbritseva alaga jääksid planeeringualast välja. Kindlasti ei tohiks planeerida alasid, mida inimesed intensiivselt kasutavad, must-toonekure pesapaigale lähemale kui 500m. Must-toonekure pesapaikade kaitse ei tähenda vaid rangete vööndite määramist teadaolevate pesapaikade ümber. Väga tähtis roll on säästval metsamajandusel ning rohevorgustiku pohimotete rakendamisel. Peamised meetmed, mis aitaks tagada piisava hulga pesapaikade säilimise on kevad- suviste raiete vältimine, sälikpuude gruppide jätmine uuendusraiestikele,
See juhtus septembris aastal 2001, siis oli Ann üle 5 aasta vana. Aastal 2006 juuli keskpaigas püüti Ann võrku ning rõngastati uuesti. Anni rõngastamise eesmärgiks oli välja selgitada, kas luhtade niitmise ja taastamise mõju konnakotkaste toitumisele, kas luhtade võsastumine mõjub konnakotkaste arvukusele. Anni ränne: Poja pesasoleku ajal käis Ann paaril korral üsna kaugetel tiirudel, tema lennud ulatusid 20 km kaugusele. Ann ei lennanud 5. augustil pesapaigale tagasi, õhtuks oli Ann üle 60 km edela suunas lennanud ja Läti rannikule jõudnud (Väli. 2005). Mart on tõupuhas suur-konnakotkas. Mart õnnestus kinni püüda 29. augustil 2006. Mardi kaasa ja tema pojad on ka puhtad suur-konnakotkad. Mardi rõngastamise eesmärgiks on uurida hävimisohus suur-konnakotka toitumist, rännet ja talvitumist. Peale Mardi rõngastamist hakkas näitama asukohti kümne ja enam kilomeetri kauguselt pesast.
Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. (lisa 18. pilt pääsukesest). Valge-toonekurg Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt.
annaabi.ee 
