Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust. Koolis töötab HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog, psühholooog ja õpiabiõpetajad. Erivajaduse väljaselgitamine
a. tuleb hindamistulemustest rääkides ja neist kokkuvõtte kirjutamisel vältida hinnangute andmist b. tuleb testimise tulemusi mõtestatult tõlgendada c. ei tohi uurimine kahjustada lapse huve d. kehtivad kõik loetletud variandid e. tuleb hoida konfidentaalsust 12) Erivajaduste identifitseerimisel ei teki tõenäoliselt ohtu ajada kuulmispuudega laps segi a. käitumishäirega lapsega b. vaimse alaarenguga lapsega c. aktiivsus-ja tähelepanu häiretega lapsega d. kõnepuudega lapsega e. pervasiivse arenguhäirega lapsega 13) Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on toodud lapse arengu hindamise põhimõtted. Nende põhimõtete kohaselt a. kirjeldatakse lapse arengut lähtuvalt eeldatavast tasemest b. toimub lapse arengu hindamine ühe korra õppeaastas c. on lapse arengu hindamise aluseks eeldatavad osaoskused d. on lapse arengu hindamine osa igapäevasest õppe-ja kasvatusprotsessist e. analüüsitakse ja hinnatakse vaid erivajadustega laste arengut
ja suhtlemise kahjustusel on erijooni, mis on tüüpilised pigem autismile kui intellektuaalsele allakäigule. Kõigi nende põhjuste tõttu on see sündroom paigutatud sellesse rubriiki, mitte F00-F09 alla (Kliinikum). Täpsustamata pervasiivne arenguhäire Täpsustamata pervasiivne arenguhäire (Other pervasive developmental disorders ingl. k.). Seda pervasiivsete arenguhäirete jääkkategooriat võib kasutada nende seisundite kodeerimiseks, mis vastavad küll pervasiivse arenguhäire üldisele kirjeldusele, kuid mille 6 korral puudub adekvaatne informatsioon või on vasturääkivaid sümptomeid, mistõttu selle seisundi kriteeriumid ei vasta ühegi F84 alajaotuses esitatud seisundi omadele. 7
suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001).
paanikahoo pärast, paksuks mineku korral anoreksia, raske haiguse pärast hüpohondria E. Ärevus, mure või füüsilised sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulisi raskusi sotsiaalsetes, tööalastes või muus tähtsas tegevusvaldkonnas F. Häire ei ole tingitud keemilise aine otsesest füsioloogilisest toimest või kehalisest haigusest ega kaasne ainult meeleoluhäirega, psühhootilise häirega või pervasiivse arenguhäirega Generaliseerunud ärevushäire - muretsemishäire - GAD võib defineerida kui muretsemishäired - 60-80% patsientidest öelnud et muretsemine on iseloomulik olnud terve elu - Probleemse muretsemine keskseks jooneks patsiendi jaoks on selle kontrollimatus - Kontrollimatusetunnet säilitavad: - Muretsemine kui kognitiivne vältimine katse kontrollida ohuga seonduvaid mõtteid ja kujutlusi
õnnestu. - Sekundaarne alakõne tingituna: o intellekti arengu mahajäämusest o kuulmislangusest o autismist o dementsusest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia tasandil - Kõneaparaadi anatoomilised iseärasused - kuulmisaparaadi kahjustused - kõnekeskuste (Wernicke ja Broca) kahjustused Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 27 - Ajukahjustus, mis viib intellektipuude või pervasiivse arenguhäireni Geenid/keskkond tasandil - Spetsiifilised kõnearengupuuet ja kirjaliku kõne puudeid on seostatud konkreetsete geenide mutatsioonidega - Ebasoodne keskkond arengut mitte toetav keskkond - Traumad või haigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi 8. Meelepuudega lapsed. Vaegkuulmine. Kuulmise füsioloogia ja kuulmismeele olulisus psüühika arengus. Kuulmispuude määratlus ja raskusastmed pedagoogilise käsitluse järgi. Kuulmiskahjustuse tüübid
annaabi.ee 
