Musta figuurilisel vaasimaalil kasutati kohati kaelaosas erinevaid meandreid, nagu vaas teemaga Ajax ja Achilleus malet mängimas. Ka roomlased tegid vaasimaale, aga materialidest lisandus savile läbipaistev ja lihvitud klaas, ilus näide nn Portlandi vaas. Rooma maalikunstis tehti palju portreid, teemad olid samad - igapäeva ja pere-elu. Maal oli nagu skulptuurgi naturalistlik ja dokumenteeriv. Hästi on säilinud vulkaani tuha all peidus olnud Pompeij linna seinamaalid, kus on tähtis osa perspektiivil. Lääne-Rooma lõpuga 476. a. lõppes antiikaeg ning algas renessanss ja uus etapp kunstiajaloos. Kasutatud allikmaterial 1. Sultson S., Mainori Kõrgkooli veebikeskkond moodle Üldkunstiajalugu [Online]https://moodle.mk.ee/course/view.php?id=232 [11.11.2009] 2. Vaga V., 2007. Üldine kunstiajalugu Tallinn: Koolibri
ajal merega seotud tööstusharudes arendada, kasvada ning tugevdada Rootsi konkurentsivõimet. Toome välja mõned Rootsi merenduspoliitika lähtepunktid. Esiteks, regionaalne koostöö merenduse küsimustes on tugevdatud tänu koostööle Euroopa Liiduga. Merenduspoliitika integreerib mitmes sektoris, nagu kalapüügi ja laevanduse sektorites ning põhineb ressurse kasutamise ja säilitamise terviklikul perspektiivil. Teiseks, merega seotud tööstuspoliitika hakkab pöörama erilise tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Kliimamuutuseid ja teisi keskkonna probleeme, millega ühiskond on puutunud, saab kasutada kangiks majanduskasvuks( uued töökohad ning ekspordi suurendamine). Ja kolmaks, säästev areng on kõikehõlmav eesmärk, mis tähendab seda et kõik poliitilised otsused peavad arvestama pikkaajalist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõjut
nõustumine, kiitmine sildistamine, häbistamine interpreteerimine, analüüsimine kaasatundmine, toetamine küsitlemine vältimine Kuulamisoskuse parandamiseks tuleks lükata edasi hinnangu andmist, pühendamise arendamine kuulamiseks, vältida tähelepanu hajumist, oodata enne, kui vastata; kliendi poolt öeldu ümbersõnastamine; pidevalt mõttes peegeldada, mida klient tahtis öelda; olla valmis vastama, siis kui õige aeg on. Hoia fookus kliendi perspektiivil! Iga konkreetse probleemi puhul uurida (D. Kutsar) : sündmuste, olukorra DETAILNE kirjeldus ; millal see algas? mis sellel ajal veel juhtus?; kui sageli seda juhtub?; millal ja kus see tavaliselt juhtub?; kas mõni sündmus või isik kutsub seda esile?; millised mõtted, tunded, käitumised kaasnevad?; kuivõrd see segab teie igapäevaelu?; mida on varem tehtud lahendamiseks?. Nõuandev reageerimisviis väljendub nõu andmises, mida partner oleks võinud teha või
keeramisega. See, et sa kuulad ühte raadiojaama ühel teatud sagedusel, see ei tähenda, et teisi jaamu teistel sagedustel pole olemas. 29 Sama asi kehtib multiversumis olevate teiste universumitega nad on meist erinevatel/teistel sagedustel ehk lainepikkustel ja me lihtsalt ei tea seda veel. Miks oleme meie 3. mõõtmes (dimensioonis) ja nemad 5. mõõtmes (dimensioonis), miks mitte vastupidi? Sellepärast, et see baseerub perspektiivil nemad näevad meid nende 5. mõõtmes ja meie näeme neid meie 5. mõõtmes. Asi põhineb lihtsalt perspektiivil. Reisijad teistest dimensioonidest tulevad meie dimensiooni, kasutades osakeste kiirendamise protsessi ning annavad osakestele võime hüpata dimensioonide vahel. Kuid miks nad valisid esimeseks kohaks Inglismaa ja miks just põllud/väljad? Inglismaa valiti sellepärast, et seal on kõige sobivamad tingimused ühele mitmetest tsivili-
uurimisele (Müürsepp 1996: 7). Positiivseim mõju on pildil ja tekstil, mis moodustavad kokku terviku, kus pilt ei korda teksti, vaid pakub täiendust. Kuna lapsi köidavad suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja selgemalt joonistatud, et nad ennekõike mõjule pääseksid. Kujutatava objekti olulisemad tunnused peavad olema kiirelt äratuntavad, samas pole perspektiivil ja esemete omavahelistel suurusvahekordadel nii suurt tähtsust. (Müürsepp 1996: 8). Teksti eakohasusest olulisemgi on pildi ja teksti sobivus, pilt peab teksti toetama, mitte olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule
arengu formatsioonist teise minekul. Kriitika strukturalismile 1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika 2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. --> poststrukturalism: rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault, Deluze, Lyotard). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik olemisviis), subjekt (eriti diskursuse mõistega seoses, diskursus kui subjekti ja keele ühine alguspunkt), objektidevahelised suhted (erinevad erinevused, mitte objektid ise), eetika ja religiooni olulisus Funktsionalism - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon # võib olla ilmne või latentne (varjatud) armee: riigikaitse või kultuuriline
Ka galaktikate superparved ei ole maailmaruumis ühtlaselt jaotunud nii nagu seda ei ole tähed ja galaktikad. Superparvede vahele jäävad väga suured tühjad piirkonnad, kuid need kõik on omavahel ,,ühenduses". See annab Universumile käsnataolise struktuuri. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest. 3.2.2 Ruumiline taju Inimese ruumitaju põhineb perspektiivil, parallaksil ja binokulaarsel nägemisel. Need kolm tähendavad aga järgmist. Mida kaugemalt vaadatakse mõnda eset, seda enam muutub vaatenurk esemele. Näiteks vaatenurk on seda suurem, mida lähemal on ese. Seetõttu paistavadki lähemal asuvad esemed olevat suuremad kui kaugemal asuvad esemed. Seda nimetatakse perspektiiviks. Näiteks on hakatud perspektiivi paberil kujutama juba 15. Sajandil. Mida lähemal on ese inimesele,
aja ja ruumi lõpmatus ulatuses. Inimene eksisteerib sünnist surmani Universumi lõpmatu eluea jooksul ainult imepisikese osa ja Universumi lõpmatu suures ruumalas kujuteldamatult väikeses osas. See tähendab seda, et inimene eksisteerib Universumi aja ja ruumi lõpmata ulatuses ainult teatud ajavahemiku ja sedagi ainult teatud ruumalas. 3.2.2 Ruumiline taju Inimese ruumitaju põhineb perspektiivil, parallaksil ja binokulaarsel nägemisel. Need kolm tähendavad aga järgmist. Mida kaugemalt vaadatakse mõnda eset, seda enam muutub vaatenurk esemele. Näiteks vaatenurk on seda suurem, mida lähemal on ese. Seetõttu paistavadki lähemal asuvad esemed olevat suuremad kui kaugemal asuvad esemed. Seda nimetatakse perspektiiviks. Näiteks on hakatud perspektiivi paberil kujutama juba 15. Sajandil. Mida lähemal on ese inimesele,
annaabi.ee 
