70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases" Aunimetused · 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige · 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige · 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige · 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni Loomingust · Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid · Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks · Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte · Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke
1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks.Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg".Esimesed Kalevipoja- ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917
1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni Loomingust: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Asus elama Nõmmele 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg"
suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". 1937- sai Pariisis maailmanäitusel ,,Kalevipoja" illustratsioonide eest grand prix. Aunimetused: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni.1943. aastal ta suri. Aastast 1973. antakse ka Kristjan Raua nimelist aastaauhinda.Tema mälestussammas asub Tallinnas (K. Reitel, 1969), samuti majamuuseum (1984). Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas
Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". AUNIMETUSED: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1937 - sai Pariisi maailmanäitusel "Kalevipoja" illustratsioonide eest grand prix. 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). 3. K.Raua looming 1890-ndatel kunsti olukord muutus oluliselt. Kunstnike sidemed kodumaaga suurenesid, tekkisid uued kunstiseltsid, suurenes haritlaskonna osakaal ning baltisaksa kunst hakkas oma tähtsust kaotama. Peamiselt töötasid eesti kunstnikud küll endiselt välismaal, kuid paljud asusid tööle ka Eestisse nende seas Weizenberg, Adamson, Kr. ja P. Raud. Sajandi lõpul 3
1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused: 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused: · 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige · 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige · 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige · 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Kristjan Raud kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Rauda huvitas A.Böcklin, kes käsitles mütoloogilisi, fantastilisi ja allegoorilisi teemasid realismilähedases stiilis. Saksa, eriti Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikad edasi, kuid kasutasid tihti ka juugendlikku, stiliseeritud vormi
Uue auastmena sai Laidoner 24.veebruaril 1939 kindraliks. Arvati, et selle auastme oleks ta pidanud saama juba 19 aastat tagasi. 1940. aastal Nõukogude Liidu vägede poolt okupeeritud Eestis vabastas K. Päts venelaste nõudel Laidoneri 22.juunil sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt. Ligi kuu aega hiljem, 19. juulil 1940 küüditati Johan ja Maria Laidoner Venemaale. Esiti Moskvasse , sealt 5 päeva hiljem Pensasse. Esialgu maksti J. Laidonerile personaalpensioni 2000 rubla kuus, nad võisid linnas vabalt liikuda. Saksa-Vene sõja alates, 22. või 23. juunil 1941 pandi nad koduaresti, 28. juunil nad arreteeriti ja pandi kohalikku vanglasse; J. Laidoner esialgu üksikkongi. 1941.aastal küüditati Venemaale ka Laidoneride kasupoeg Aleksei, kes samal aastal suri. 1942 .aasta augustis viidi Johan jaa Maria üle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus nad olid nädala. Edasi viidi nad Vjatka vanglasse, kus nad olid 3 aasat üksikkambrites. 1945
annaabi.ee 
