ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha. Lihaskest tekitab poolkuukurrud (plicae semilunares) – ulatus ca 1/3 ümbermõõtu (ei ole pärasooles), ja nende vahele jäävad kopad (haustra). c. Jämesoole väliskest: Umbsool (ja ussripik), ristikäärsool ja (tavaliselt) sigmakäärsool on intraperitoneaalsed; ülenev- ja alanev käärsool – mesoperitoneaalsed; pärasool suuremalt osalt ekstraperitoneaalne. Umbsoole ja käärsoole pinnal, paelte kõrval on peritoneumiga ümbritsetud rasvripikud (appendices epiploicae) – väga iseloomulikud jämesoolele! Pärasoole eripärad: Pärasoole lõpposa on anaalkanal, mis lõpeb pärakuga (anus). Anaalkanalis on anaalsambad (kaetud pärisnahaga!), nende vahel sinusoidid (kaetud soole limaskestaga), submukoosas palju veenipõimikuid – laiendid! Päraku ümber sulgurlihas Kõhuõõs (cavitas abdominalis): Kõhuõõnt piiravad ülalt vahelihas, eest ja külgedelt kõhusein, tagant lülisammas ja sellele kinnituvad
Maomahl sisaldab soolhapet, pepsiini ja lima (1p) Lipiide lagundab pankrease ensüüm on lipaas, mis lõhustab triglütseriidid monoklütseriidideks ja vabadeks rasvhepeteks. (2p) Kõhunäärmenõres olev amülaas lõhustab tärklise ja glükogeeni tri- ja disahhariidideks. (1p) Pankreasenõres on valke lõhustavad proteaasid trüpsinogeen ja kümotrüpsinogeen , mis aktiveeritakse duodenumis (2p) Kõhukelmesisesed elundid on täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Kõhukelmesisesed elundid on (nimeta) magu täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Suure lima nõrisrava näärmeväljana, milles on palju karikrakke, jämesoolekrüpte ja ei produtseerita seedeensüüme, on iseloomustatud (nimeta elund) jämesool? Rütmilised segmentatsioonid, pendelliigutused, peristaltilised liigutused ja hattude kontraktsioonid iseloomustavad motoorikat (nimeta elund) peensool (2p) Sinusoid on maksas asuv verekapillaar
kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad. Nende veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel. (magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, maks (peaaegu), umbsool ja ussripik) 2. poolkõhukelmesiseselt e.mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega (pankreas, neerud ja neerupealised, porn, kaksteistsõrmiksool) Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal. Maksa katab peaaegu täielikult peritoneum, mis kinnitab ta diafragma alumisele pinnale. Lestmete omavahelise hõõrdumise hoiab ära nende vahele jääv vedelik, mida sekreteeritakse peritoneumi rakkude poolt. Mehel on peritoneaalõõs täielikult suletud, naisel avanevad sinna munajuhad. Peritoneumiõõs pole avar ruum. Ta moodustab siseelundite ümber keerulise pilude süsteemi, mis pidevalt muutub seoses elundite liikumisega
- maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3. kõhukelmeväliselte EKSTRAPERITONEAALSELT - ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega - pankreas, neerud ja neerupealised, põrn, kaksteistsõrmiksool ● Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal 9 ● Lestmete omavahelise hõõrdumise hoiab äranende vahele jääv vedelik, mida sekreteerivad peritoneumirakud ● Mehelon peritoneaalõõs täielikult suletud ● Naisel avanevad peritoneaalõõnde munajuhad- seepärast võivad naistel ovulatsiooni ajal
Foramen trilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagasena mediaalses osas. Seda piiravad: lateraalselt m. triceps brachii caput longum, ülalt m. teres minor, alt m. teres major. Canalis inguinalis. Canalis inguinalis kubemekanal on suguelundite arenguga seotud läbipääs kõhuseinas. Ta paikneb ligamentum inguinale peal ning tal on kaks ava ja neli seina. Avad: - sisemine anulus inguinalis profundus, on kaetud peritoneumiga, tema kohal on kõhuseina sisepinnal näha fossa inguinalis lateralis; - välimine anulus inguinalis superficialis, paikneb naha ja nahaaluskoe all tuberculum pubicum`ist lateraalsemal. Seinad: - alumine sein lig. inguinale (see on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroosi paksenenud alumine serv!), - eesmine sein m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos, - ülemine sein m. obliquus internus abdominis`e ja m. transversus abdominis`e alumised servad
takistuse vere liikumisele on suurem. pH ja plasma vedeliku hulk taastuvad tavaliselt küllalt kiiresti neerude ja kopsude töö tulemusel. Vedelikku tuuakse verre teistest kudedest selleks, et viskoossust taastada. Selleks et vedeliku hulka taastada, tuleb oksendamise korral juua, raskematel juhtudel tuleb rakendada tilkinfusiooni, et korrigeerida vee ja elektrolüütide tasakaalu. 8. Seedimine peensooles Peensool on väljastpoolt kaetud peritoneumiga ja serooskihiga (tunica serosa), järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased
Sein koosneb kolmest kestast: Limaskest – pind moodustab kurde, katteepiteeliks on transitoorne epiteel (epiteeli kihid: basaalkiht, vahekiht, pindmine kiht), epiteeli all limaskesta proopria, järgneb kohev sidekoeline submukoosa Lihaskest – väga paks, selle moodustavad kolm raskesti eristatavat kihti: sisemine ja välimine longitudinaalkiht, vahelmine tsirkulaarne kiht Adventiitsia – sidekoest, hulgaliselt rasvarakke ja suuri veresooni Peritoneumiga kaetud piirkonnas on kusepõie väliskestaks serooskest ISASSUGUORGANITE JAOTUS Isassuguorganid: munandid e testised, munandimanus, seemnejuha Eesmärgiks on spermatosoidide moodustamine, säilitamine ja transport ning suguhormoonide süntees TESTIS. VÄÄNTUUBULI SEINA EHITUS. Munandeid katab serooskest, selle all paikneb valkjaskest e albugiinea Munandites toimub spermatogenees ja steroidhormoonide (androgeenide) süntees
annaabi.ee 
