Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX I Faas Tahtele alluv, vajalik rõhk, et vältida toidu sattumist ninna II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil 4. Söögitoru OESOPHAGUS Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas 5. Magu GASTER Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid. Imendumist soodustab süsihappegaasi juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel. Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass 6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS Funktsioon Kaitse bakterite vastu Sisaldab Vett, HCL, pepsinogeenid, seesmine faktor, lima Maomahla komponentide funktsioonid: Vesi Niisutab allaneelatud toitu
aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus: Limaskest: tavalised kihid, pikikurrud – võib palju laieneda, submukoosa väga kohev ja limaskesta lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid! Lihaskest: tavaline, algul vööt-, lõpus silelihaskoest. Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku. Neelamine toimub läbitavate organite seinte lihaste poolt tekitatud peristaltilise laine jõul. Neelamisel on 3 faasi: I faas: suus formeeritud toidukämp surutakse keele ja suulae lihaste abil suust neelu; tavaliselt reflektoorne, kuid vajadusel tahtele alluv; kestus ca 1 sek. II faas: toidukämp viiakse neelulihaste abil neelu suuosast söögitorusse; reflektoorne; kestus alla 1 sek. III faas: toidukämp viiakse söögitoru lihaste abil makku, reflektoorne; kestus 2... 8 sek, olenevalt toidupala iseloomust – kuiv toit aeglasemalt, vedelik kiiresti jne.
Suumine osa Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni Kõrimine osa On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa 11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER
valguvaest seroosset sülge (gl parotis); – Sümpaatikuse toimel moodustub vähene hulkviskoosset sülge (gl submandibularis, gl sublingualis). Neelamine: 1) Oraalne faas 2) Farüngeaalne faas 3) Ösofageaalne faas’ Toidu liikumine söögitorus. Toit stimuleerib neeluseinas paiknevaid mehanoretseptoreid. Selle tulemusena vallandub söögitoru seina peristaltilise kontraktsiooni laine, mis surub toidupala mao poole Alumine söögitorusulgur avaneb ja toit siseneb makku Kui makkutoimetamine ebaõnnestub, vallandub söögitoru venituse peale refleks, mis kutsub esile uue peristaltilise laine Toidupala liikumise hõlbustamiseks on söögitoru submukoosas näärmed, mis söögitoru venituse peale limasekreteerivad Ösofaagusrefluks Alumise söögitorusulguri puudulikul sulgumisel võib happeline
Vastuvõtlikku lõdvestust reguleerib neelamiskeskus uitnärvi kaudu (mediaatoriks VIP). Kui mao eesmine osa hoiustab toitu, siis distaalses osas toimub aktiivne seede. Mao põhjast algavad peristaltilised lainetused 15 sek intervalliga. Kontraktsioonide ajal aheneb valendik ringjalt liikudes maopõhjast 12sõrmiku poole. Lukuti poole jõudes kontraktsioonid kiirenevad ja tugevnevad. Suur osa lukuti seinast kontraheerub tänu sellele samaaegselt. Sellise surveavalduse tõttu liigub iga peristaltilise lainega liigub vedel küümen 12sõrmikusse. Kui peristaltilised lained jõuavad lukutisfinktrini, siis sfinkter kontraheerub ja mao sisu lükatakse tagasi lukutiosast ja seguneb edasi. Sellised segunemised ja kontraktsioonid toimuvad kuni magu on tühi. Tahke toit on kauem maos kui vedel. Kiskjad, kes söövad konte ja seedimatuid asju oksendavad, et magu tühjendada. Tühi magu Kui magu on 1-2h tühi, siis on ta liikumatu. Seejärel tekivad tugevad peristaltilised kontraktsioonid –
SÖÖGITORU OESOPHAGUS E ksamil lihaskesta iseärasus! ● 25-30cm lihaseline seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku ● lülisamba ees (C6-Th10), südame taga, läbib diafragma, makku suubub Th10 lülikõrgusel ● keskmine diameeter u1,5cm, toidupala läbimisel u 3,5cm, omab kitsusi, tühjana kokkulangenud olekus. Söögitoru funktsioon:toidupala (boluse) liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas. Söögitoru osad: 1. Kaelaosa:hingetoru (trachea) taga, Th7 kohal, kõikide kalalülide ulatuses 2. Rinnaosa:pikim, läbistab keskseinandi (mediastinum), kus ristub algul Th4-5 kõrgusel vasaku peabronhiga, siis aordiga, läbib diafragma söögitorulahi (aordilahist ees ja vasakul) 3. Kõhuosa:kõhuõõnes (cavum abdominis), 1-3cm Söögitoru kitsused: kitsuste kohal võivad peatuda võõrkehad 1. Anatoomilised:
annaabi.ee 
