Teised templid asusid Olümposel, Mükeenes, 5 Spartas, Paestumis, Korintias, Tiryns, Perachora, Selniuses ning Samose ja Delose saartel. Järgnevalt kirjeldan lähemalt mõnda neist. Olümpose kompleksis oli Herale pühendatud tempel kõige vanem. See ehitati seitsmenda sajandi keskel e.m.a. Tempel põles maha ja taastati 600 e.m.a. saviseinte ja puusammastega dooria peripteerina. Tänapäevaks on säilinud sokliosa. Viimaste uurimuste järgi on ka Selniuse E tempel pühendatud just Herale. Tempel on ehitatud antiikarhitektuurile iseloomulikus stiilis. Ta on vaoshoitud ja väärikas, jaotatud sammaste abil osadeks ning sisaldab vaheldumisi omavahel kombineeritud funktsionaalseid ja dekoratiivseid elemente. Selles templis viidi läbi abielutseremooniaid, mille käigus vastabiellunud tegid puhastava kümbluse Hipsa
· Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles · Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris · Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel · Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase · Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal · Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed
480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid. Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles. Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris. Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel. Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase. Parthenon ,,neitsilik ruum". Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal- Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m. Sambad olid u. 10 m kõrged. Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis. Põhjused olid poliitilised. 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel soda. Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili. Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed. Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud. Värava
Sammastega eesruum ühes otsas. o II tüüp on kaksik e. Topeltantidega tempel. Sammastega eesruum mõlemas otsas. o III tüüp on prostüül. 4 sammast otsaseinas. o IV tüüp on amfiprostüül. 4 sammast mõlemas otsas. o V tüüp on peripteer. Rida sambaid ümber templi. o VI tüüp on dipteer. 2 rida sambaid ümber templi. o VII tüüp on pseudodipteer. · Enamus kreeka templeid on ehitatud peripteerina (õp. joonis 5.). Nad olid suurema pindalaga templid. Siseruum - naos - oli toestatud sammastega. · Dipteer (joon. 6). Selle plaani järgi ehitati suurimad templid, neid oli kreekas ainlt 4 või 5 tükki. Seda ümbritses 2 rida sambaid. · Ringikujulisi templeid on ehitatud väga vähe, sest ei tuntud sidematerjale, aga roomlased õppisid tundma sidematerjale ja nad ehitasid ROTUND'e, mis olid ringikujulised templid.
· Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles · Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris · Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel · Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase · Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal · Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed
Olümpia elas arhaika perioodil üle jõulise õitsengu. Spordirajatiste kõrval kuulus linna tähtsaimate ehitiste hulk a linna keske olnud suurejooneline piduplats, mis oli ümbritsetud rohkete templite, varakambrite ja skulptuuridega. Sinnasamasse kerkis ka üks klassika perioodi silmapaistvamaid templeid peajumal Zeusile pühendatu.( 468.-456.a.eKr., tuntud üksnes rekonstruktsiooni põhjal). Templi autor arhitekt Libon kavandas ehitise klassikalise dooria peripteerina,(6/13 sammast) , mille cella oli jagatud kahekordsete dooria sammastega kolme ossa, keskosa valgustas laes olev avaus. Zeusi tempel Olümpias oli aga eriti kuulus oma pühendkuju poolest (autor Pheidias), mida vanad kreeklased lugesid üheks seitsmest maailmaimest. Templi hämarasse sügavusse paigutatud Zeusi kullast ja elevandiluust hiigelkuju peegeldus kuju ette tehtud tumesinise kiviga vooderdatud basseini õlikihiga kaetud vees.
annaabi.ee 
