saj algus eKr) · Sissepääs ühest suure kaaravaga väravast · Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread · Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel - raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia Fortuna Virilise tempel : (2.saj lõpp eKr) · Kreeka ja etruski ehituskunsti mõjud · Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt · Samaste paigutus on nagu kreeka peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda · Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst:
Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned säilinud. Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena. Säilinud on Fortuna Virilise tempel. See asus kõrgel alusel, sambad paiknesid nagu peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. See oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Elamus, mida ehitis pakub, on rajatud kontrastile. Välisvaade ei anna aimu tuumi sisemusest. Ruumi laius ja kujuteldava kera kõrgus on 43,5 m. Kupli raksus toetub kaheksale eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nišid), mille ette on paigutatud sambad. See jätab kergema mulje
Marcus Aureliuse ratsamonument >
Tuleb veel
Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud enamvähem algsel
kujul. Enamus suursugused hooned lagunesid koos Rooma riigiga.
Erandina on säilinud vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel.
Selles on näha kreeka ja etruski(muistne roomlaste eelne rahvas) ehituskunsti
mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt
küljelt. Sammaste paigutus on nagu kreeka peripteeril(ristkülikukujulise
põhiplaaniga tempel), kuid naose(templi sise kamber) ette jääb sügav
eeskoda(portikus).
< Fortuna Virilise tempel.
pühamaisse ruumi, cellasse said siseneda ainult preestrid samalajal kui inimesed jäeti templi peafassaadi ette kuid rooma templisse kutsuti inimesed sisse v. a. cellasse. Erinevalt Kreeka templist, mis asus astmestiku viimasel astmel (stülobaadil), asus Rooma tempel poodiumil kuhu viis trepp (peatrepp oli alati esiküljel). Kreeka klassikaline tempel (nt:Parthenon) on ristküliku kujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Suuremal osal rooma templitest (Ilmselt etruski eeskujul) on aga fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega
Kunagi seisid selle tipus tema pronksfiguur, mida tänapäeval pole. Rahu altar (ara pacis) see on ülistav reljeef, millel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Kuulsad olid veel ratsamonumendid: Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud ka mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantiniusele. Fortuna Virilise tempel see paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus on sama mis kreeka peripteeril Panteon ümara põhiplaaniga ehitis, täiuslikum kuppelehitis, see oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Roomlaste ehitustehnikat ja suurejoonelisust näitavad arvukad varemed- Caracalla termid, lossid Pantiniuse mäel. Teine suur vaatemängude paik oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Muidu ei kaitsud rooma linna kaitsemüür, kuid keiser Aurelianuse ajal hakati müüre ehitama 15. Vana Rooma skulptuur. (konspekt)
rongkäigus. Triumfikaari on säilinud mitmeid, neist hiliseim on pühendatud keiser Constantinusele, seal on näha juba Rooma reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud. Paljud lammutati keskajalja uusajal ehitusmaterjali hankimiseks. Erandiks on Fortuna Virilise tempel. See on hästi säilinud, näha on kreeka ja etruski mõjutusi. Paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus nagu kreeka peripteeril, naose ette jääb sügav eeskoda (portikus), külgedel on seinaga ühenduses poolsambad. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. See oli kõigil planeedinimedega jumalatele pühendatud tempel. Panteon on keerulise konstruktsiooniga, kuppel on tehtud betoonist, siseruumiks oleva silindri diameeter on võrdne kupli diameetriga.
Kui ka tagaküljel olid küljepikendused ja nende vahel sambad, siis nimetati templit topeltantidega templiks. 20 Arenenum templitüüp on prostüül, mille kitsamal küljel on neli sammast, amfiprostüülil aga paikneb mõlemal kitsamal küljel sambarida. Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Peripteeri siseruum jaotus cellaks, pronaoseks ja opistododmodeks. Peripteeri variantideks on pseodoperipteer, kus sammaste rida liitub poolsammastena seinaga. Dipteer on kahe ümbritseva sambareaga templiehitis, pseododipteer aga ühe sambareaga, mis asetses seinast kahe sambarea kaugusel. Peripteer oli lähtepunktiks ka sammastega ümbritsetud ümarehitisele e. tholosele (ka monopteer).
annaabi.ee 
