Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA). Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide kontsentratsiooni 2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu. , Gram-negatiivsete rakkude välismembraan koosneb kahest kihist. Sisemine on fosfolipiidide ja väline lipopolüsahhariidide kiht. Poriinid -- proteiinid, mis moodustavad kanaleid ehk poore. Nende kaudu toimub hüdrofiilsete suhkrute, aminohapete ja ioonide mitteselektiivne difusioon rakku. Läbi poriinide liiguvad madalamolekulaarsed ained. Transportproteiinid ehk permeaasid hoolitsevad ainete aktiivse transpordi eest.
o Vahendavad: Membraanis ja rakupinnal paiknevad valgud Rakust välja pritsitav lima · Voogamine o kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal o Suur roll pindade koloniseerimisel o Liiguvad koos edasi suunas, mis on paralleelne nende rakkude pikiteljega o Liikumisel püsib tihe kontakt rakkude vahel · Spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega · Piiltõmbumine o Kasutatakse IV tüüpi piile o Vorm libisevast liikumisest tahkel pinnal Taksised(suunatud liikumine) 1. kemotaksis · Suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul · Bakter võrdleb konsentratsiooni erinevusi ajas · Atraktantideks on toitaained; repellentideks mürgised ained · Kasutab retseptioreid, mis on tihti mitmele eri ainele samad o Aerotaksis Hapniku mõjul suunatud liikumine
Adhesioon on väga oluline ka mitmesuguste implantaatide (ka kontaktläätsede) koloniseerimisel patogeenide poolt. 4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D 6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil 5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k
On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. On tsüanofütsiin valguline polümeer. VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid: 1) Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5) Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist.
G-positiivse bakteriraku seina komponendid: Tehhoiinhape ja lipoteihhoiinhape on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahariidid. Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide konsentratsiooni kõrge. Tehhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. G-negatiivse bakteriraku seina komponendid: Gram- negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu.Poriinid- proteiinid mis moodustavad kanaleide ehk poore. Nende kaudu toimub hüdrofiilsete suhkrute, aminohapete ja ioonide mitteselektiivne difusioon rakku. Läbi poriinide liiguvad madalamolekulaarsed ained. Transportproteiinid- ehk permeaasid hoolitsevad ainete aktiivse transpordi eest. Periplasmaatiline ruum ehk periplasm- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel
Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste modifitseerimisega või ta tüve insenergeneetikaga. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata.
13. Bakterite liikumisviisid. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel ja arhedel.Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Libisev liikumine ja limadüüsid. Bakterite liikumisviisid: o Viburitega liiikumine vedelas keskkonnas o Vibruritega liikumine tahkel pinnasl (voogamine e swarming) o Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) o Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) o Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal piilide abil) o Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Voogamine ehk Swarming on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: o Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), o Rohkete külgmiste viburite moodustumine,
, kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Müksospoorid Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Müksobakterite viljakehad koosnevad limast ja sellesse sukeldatud müksospooridest. Stigmatella viljakeha on keerukam ja meenutab puud, Myxococcuse oma on tilgakujuline. XI 57. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! 58. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on
toksikante jmt faktoreid. Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks. Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. 34 VIBURID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming, Proteus). 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (ilma viburiteta) 5. Piiltõmbumine (twinching)- liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil, Neisseria gonorrhoeae) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil KÕIK BAKTERID EI LIIGU! Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 µm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha
annaabi.ee 
