Kiili 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 Alkoholism.......................................................................4 Alkoholismi ravi...............................................................5 Mängurlus ja selle ravi......................................................6 Narkomaania ja selle ravi..................................................7 Sõltuvushäirete mõju peresuhetele ja laste arengule.........8 Kokkuvõte..........................................................................9 Kasutatud materjalid.........................................................10 2 SISSEJUHATUS Selles töös tuleb juttu alkoholismist, mängurlusest, narkomaaniast ja nende ravimeetoditest.
soodustavaid tegevusi. Enamasti on programmid suunatud madala sotsiaalmajandusliku staatusega ja teiste sotsiaaldemograafiliste riskiteguritega peredele. Eriti märkimisväärsete ja pikaajaliste tulemustega programmiks osutus Perry Preschool Project. Lapsed osalesid igapäevases eelkooli programmes, mida toetasid igapäevased kodukülastused. Programm on avaldanud pikaajalist positiivset mõju vaestes oludes kasvanud laste haridussaavutustele, tööhõivele, kuritegelikule käitumisele ja peresuhetele. Koolipõhine laste koolitus koos vanemate koolitusega Sellised programmid on enamasti suunatud madala sotsiaalmajandusliku staatusega ja kõrge kuritegevuse tasemega perekondadele.Sageli keskenduvad koolipõhised programmid käitumisprobleemidega ja agressiivsetele lastele, hõlmates laste sotsiaalsete oskuste arendamist koolikeskkonnas ning vanemate koolitust. Viimane on suunatud vanemliku kasvatuspraktika
Minu ettekujutus perekonnaseaduse eesmärgist on normistiku loomine, mis reguleerib perekonnasiseseid suhteid ning, teatud määral ka suhteid perekonna ja riigi ning ülejäänud ühiskonna vahel. PKS kui õigustloov akt kaitseb iga üksikisiku huve ning seega on vajalik perekondlike suhete loomisel ning 13 katkestamisel. Uue perekonnaseaduse eesmärk on kaasaegsetele peresuhetele kohase, piisava regulatiivsusega normistiku loomine. Uus seadus sätestab mitmed eraõiguslikud nõudealused, mis võimaldavad isikul paremini taotleda oma huvide ja õiguste kohtulikku kaitset. Need puudutavad eriti varaliste õiguste regulatsiooni, ülalpidamiskohustuste, samuti vanema õiguste teostamise valdkondi. Oluliselt on täiustatud nt lapsendamist puudutavaid küsimusi. Abiellujatele antakse uue seadusega võimalus
Konflikt tuleb sellest, mis on meie normid. Kas võtta töö koju kaasa? In aktsepteerib ületööd rohkem, kui töönorm ette näeb. 1) Töö ja pere suund: töö tungib pereellu, hakkab seda segama. 2) Pere ja töö suund: pereelu hakkab segama tööelu: Aeg: tekib, kui ühele rollile kulub rohkem aega ja võtab ära teisele rollile kuuluva aja. Tööaeg võtab ära pereaja. Ajasurve, tööl tähtajad, selle pingega minnakse koju. Kandub üle peresuhetele. Pinged peaks jääma sinna, kus tekkisid. Suur koormus ajalises mõttes, ületunnid tööl, võtab ära pereelu tunnid. Pingel baseeruv konflikt: ühest rollist tulenevad pinged kanduvad üle teise rolli. Tööpinged hakkavad mõjutama kodust elu. Rollikonfliktid tööl, koormus, vähene juhi toetus, muudatused, stressirohke töö. Ja sama kodus. Käitumine: ühes rollis sobilikku käitumist pole võimalik kohandada teisele rollile, aga in seda kohandab. Ühe rolli
minu arvates viimase aja stereotüüp, et mehed on paremad kokad. Tõestatud see pole, kuid millegipärast otsitakse töökuulutustes järjekindlalt just meeskokkasid ja kokaeriala õppijate hulgas on peagi mehi rohkem kui naisi. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS) Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõuga tahetakse keelustada diskrimineerimine tööelus, hariduses, reklaamides ja töö- ning koolituspakkumistes. Seadust ei kohaldata usulistele ühendustele ning peresuhetele ja eraelule. SVS on ilmselt seadus, mis toob kõige rohkem kaasa vääritimõistmist ja diskussiooni, ilmselt hakkavad kostma vihased hääled, et miks sellist seadust üldse vaja on ja kas tööandjatel pole tõesti muud teha, kui järjekordset tobedust järgida. Siiski ma arvan, et seaduse vastuvõtmine on ülimalt vajalik ja selle peamiseks põhjuseks ei pea ma seda, et ühiskonnas oleks naiste-meeste vaheline ebavõrdsus nii suur, et ilma seaduseta enam ei saa
Töövõtjale suunatud võtted Ettevõtlustoetus (ettevõtjaks saamine) Täienduskoolitus. Sotsiaalne ja erialane koolitus Ümberõpe Rändetoetus (elukoha vahetus) Praktika toetus jms Pikaajalise töötuse spetsiifika: Pikaajaline töötus põhjustab probleeme nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil. Individuaalsed probleemid on: 1) mõju indiviidi psüühikale ja tervisele, alkoholi tarbimine (tarbimise kasv) jms. 2) mõju peresuhetele, laste vajaduste rahuldamatajäämine jms 3) pikaajaliselt töötute äärmine vaesus 4) tööharjumuse kadu ja erialaste oskuste allakäik Ühiskondlikud probleemid: 1) rahvatulu kadu kasutamata tööjõuressursist 2) sotsiaalhoolekande kulutuste kasv 3) hälbiv käitumine jm. ühiskonnaohtlik tegevuse levik (kuritegevus, varimajandus) 4) tööturu solkimine (lepinguta ja sotsiaalsete garantiideta töö) 5) tõrjutus ja sellest tulenev oht ühiskonna püsivusele (Torjus, 2003, Venesaar,