Paljud ajaloolased, nt rein Ruutsoo, arvavad aga tõese seletuse peituvat mitmete asjaolude kokkulangemises. Mina leian samuti, et taasiseseisvumine sai võimalikuks erinevate tegurite koosmõjul. 1985.aastaks oli selge, et NSV Liit on sattunud ummikusse nii majanduses kui välispoliitikas. Reformid olid möödapääsmatud ning nendega tegi kiiresti algust 1985.aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat, mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette sisepingete leevendamist poliitilise ja majanduselu mõnigase liberaliseerumise hinnaga. Majanduses lubati asutada mitmesuguseid kooperatiive, rendi- ja ühisettevõtteid, meelitati maale väliskapitali, püüti tõsta töötajate isiklikku materiaalset huvitatust paremast tööst. Sisepoliitikas võeti ette kaadrimuudatusi ja piiratud
Gorbatsov sündis Põhja-Kaukaasias vene-ukraina segaperekonda. Lõpetas 1955. õpingud Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteaduse erialal. Viis läbi laiaulatuslikke reforme, alustas korruptsiooni- (oma ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil) ja alkoholivastast võitlemist. Käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (avalikustamis- poliitika ehk glasnost), üritas peatada võidurelvastamist. Paljud riigid andsid talle demokratiseerumiseks tohutuid laene. Alustas perestroikapoliitikat, mille eesmärgiks oli nõukogude ühiskond majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljatoomine säilitades sotsialistlikku ühiskonnakorda. Suhted lääneriikidega (eelkõige USA-ga) hakkasid paranema pärast 1986.a Reykjavikis toimunud tippkohtumist Gorbatsovi ja USA presidendi Ronald Reagani vahel. Tegevus presidendina Mihhail Gorbatsov valiti 1989. aastal riigipeaks ja märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks
Esimesed mitmekandidaalised valimised Nõukogude Liidu ajaloos. *Rahvasaadikud valisid ülemnõukogu, Gorbatsov valiti presidendiks. *25. detsembril pani Gorbatsov oma ameti maha, vormistati Nõukogude liidu laiali saatmine. Vene Föderatsioon tunnistati Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Jeltsin sai sellega endale tuumanupu *1985ndaks aastaks oli NSVL välispoliitilises ja majanduslikus kriisis. *1985 tuli võimule Mihhail Gorbatsov, kes alustas NSVLs põhjalikumaid ümberkorraldusi e. perestroikapoliitikat, mille eesmärk oli valitseva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformeerimine ning põhimõte, et kõik reformid pidid toimuma sotsialistliku valiku raames. *Eesmärk ei täitunud, sest impeeriumi säilitamise asemel viis see poliitika 1991. aastal NSVL lagunemiseni ning sotsialismimaailma kokkuvarisemiseni. *1986. a. lõpus, kui avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste
Nii jaguneski Nõukogude juhtkond perestroika vastasteks ja toetajateks. Oli valida, kas turumajandus ja kapitalistlik kord või plaanimajandus ja sotsialistlik kord. Iseseisvumine Taasiseseisvumine Venemaa oli I maailmasõjas nõrgenenud ja N Liit oli jõudnud sügavasse majanduslikku lõhenenud sisemistest vastuoludest sise- ja välispoliitilisse kriisi Valitsesid enamlased oma reformidega ning Gorbatsov alustas perestroikapoliitikat- kodanikeõigusi peaaegu ei olnudki. valitseva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine Nii nagu Venemaalgi, kuulutati välja ENSV juhtkond oli arvamusel, et see kõik on Asutava Kogu valimised, kuid need muudeti hääbuv "müra" Nõukogude valimisteks, lootes ülekaalule Asutava Kogu valimistele Eestis. Kuulutati need välja jaanuaris 1918, kuid kartes
17) Isemajandava Eesti konseptsooni väljatöötamine. (IME) 18) Riigipöörde katse Moskvas. (Augusti Puts) 19) Eesti omariikluse taastamine. 1) Hiiglaslik rook vajas reformaatorit, kes viiks impeeriumi kriisist välja ja säilitaks samal ajal olemasoleva poliitilise reshiim alustalad. Selleks reformaatoriks sai 1985. a. märtsis pärast omapärast gerontokraatia valitsemisaja lõppu võmule tulnud Mihhail Gorbatsov. 2) M.Gorbatsov alustas NSV Liidus senisest põhjalikumaid ümberkorraldust perestroikapoliitikat- mille nurgakiviks oli põhimõte, et kõk reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames. Eesmärgiks oli valitseva reshiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tähendas seega lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud üksnes Nõukogude impeerium, vaid varises ka kokku nn. sotsalismimaailm tervikuna. 3) Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas Karl Vainoga oli veendunud, et Moskvas alanud "uutmine"
midagi teha, aga alge oli olemas. Hiljem selgemalt tuleb välja. ◦ 1985 sept- Nikolai Rõžkov MN esimeheks, oli edukas majandusmees, üks olulisemaid figuure Gorba algusajal Poliitiline reform (1988-1989) – kui Gorba võimule tuli, siis esialgselt ei mõelnud üldse, et hakkab NL pol elu sisulisema poole pealt muutma. Kaadrivahetus on üks asi, aga põhimõttelised muutused teised. Ruttu sai selgeks, et ilma poliitilise reformita pole võimalik ka perestroikapoliitikat ellu rakendada. Et seda teha, tuli hakata ka teatud muudatusi tegema. Esimesed märgid muudatuste osas tulevad esile juba 1987 alguses, kui hakati kõnelema sellest, et võiks parteiliinis valimistel korraldada valimised, kus on alternatiivsed kandidaadid. Mõistlik oleks avalik hääletamine asendada salajase hääletamisega, oleks võtnud palju pingeid maha. Oli ka aeg, kus tõsiselt hakati kõnelema sellest, et ka
annaabi.ee 
