Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
3. Sõjakulud 1500 miljardit dollarit 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti nt Balti riigid, nihutati riigipiire 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes 7. ÜRO loomine – ülesandeks on rahu kindlustamine maailmas ÜHISKOND 2. variant Agraarühiskonnale omased tunnused: 1. Peamisteks elatusallikateks olid karjakasvatus ja põlluharimine 2. Peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 3. Linnu oli vähe ning seal elas ka vähe inimesi Tööjõud, mida vajatakse postindustriaalses ühiskonnas 1. Kasvas nõudlus haritud tööjõu järele 2. Tööstustesse vajati inimesi, kes on õppinud masinate käsitlemist ja nende tehnikat Mõiste – heaoluühiskond Ühiskond, kus inimesel on hea elada, st et tal on võimalus saada haridus, töö,toetusi, lastele lasteaja/kooli kohad ning võimalus teenitud raha eest osta
Pärast maailmasõda see arvamus kadus, sest sõda kujunes väga pikaks ning kurnavaks. Ka naiste jaoks oli maailmasõda kui pöördepunkt, sest tänu sellele, et mehed nii kaua kodust eemal viibima pidid, muutusid naised palju iseseisvamaks ning meeste ning naiste positsioon ühiskonnas võrdsustus. Maailmasõja ning selle tõttu sattus traditsiooniline peremudel kriisi, kuid seda peremudelit võib ju pidada tänapäevaseks peremudeliks. Ka mõnede riikide ning rahvuste jaoks oli maailmasõda nende ajaloo pöördepunktiks, sest mõned neist, näiteks Soome, iseseisvus sõja lõpus. Maailmasõda muutis paljude inimeste ning riikide mõtteviisi, ajalugu ning seetõttu saab teda igal juhul pidada üheks tähtsaks pöördepunktiks kogu maailma ajaloos. 6.20.saj alguse moodsast inimesest "kaotanute põlvkonnaks" 20. sajand algas kultuuri ja moe seisukohast üsna põnevalt ning uuendusterohkelt.
1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: *Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. *Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). *Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:
põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). · Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 2. Industriaal-ehk tööstusühiskond Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
annaabi.ee 
