6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid
translatsioon algab mRNA ühinemisega ribosoomid. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimesena tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. Iga tRNA seostun kindla aminohappega (tRNA mis seostub Met-ga on initsiaator TRNA). Ühineda saab komplementaarsusprintsiibi alusel antikoodon- tRNA on komplinaarne mRNA-ga translatsioon on unuversaalne.toimub päris ja eeltuumsesorganismis. Viirused- koosnevad nukleiinhappest ja valkudest ( moodustamie on seotud peremeesrakkudega) Sisaldavad pärilikku infot(DNA,RNA) DNA viirus(1molekul) RNA viirus kapsiil- väljaspool peremeest, ümbritseb viirusosakese genoome ümbris-valkud, lipiidid Viirustes on 3 geenitüüpi- replikatsiooni- DNA, RNA paljunemine regulaator- uute viirusosakeste moodustamine struktuurigeenid(sisaldavad infot valkude sünteesiks) Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib
kulgeb valgusüntees erinevates organismides veidi erinevalt. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke. Transkriptsioon on valgusünteesi regulatsiooni esimene tasand. Teiseks võimaluseks on mRNA molekulide lagundamise kiirus (ribonukleoaaside abil). Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Uute viirusosakeste tekkimine on alati seotud peremeesrakkudega. Bakteriofaagiks nimetatakse viirust, mille peremeesrakuks on bakter. Väljaspool peremeesrakke puuduvad viirustel elu tunnused, kuid nad sisaldavad DNA või RNA molekulides pärilikku infot. Viiruseosakesed on kas keraja, hulktahuka või silindrilise kujuga (bakteriofaag jaguneb päiseks, kaeluseks, sabandiks ja kinnitusfibrillideks). Jagunevad DNA- (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga
translatsioon. Dna süntees- replikatsioon, rna süntees- transkriptsioon, valgu süntees- translatsioon Replokatsioon- ühest dna molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestuega dna molekuli, päriliku info võrdne ülekanne lähterakust tütarrakkudesse. Traskriptsioon- dna ühe ahelega komplementaarne rna molekul. a) Viiruse ehitus, paljunemine, tähtsus. – pole rakulist ehitust, moodustumine on seotud peremeesrakkudega. Viirus on kerajas, hulktahukas või silindriline. On dna või rna viirused. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Lüütiline- viirus kinnitud peremeesrakule, moodustuvad uued viirusosakesed, hävitatakse peremeesrakk, viirus vabaneb. Lüsogeenne- viirus lülitub peremehe kromosoomi koostisesse, võib seal pikalt viibida. Kui peremeesrakk jaguneb, kanduvad viiruse rakud tütarrakkudesse. Viirusi kasutatakse geenitehnoloogias.
Seega on transkriptsioon valgusünteesi esimene regulatsioon. Järgmine valgusünteesi regulatsioonivõimalus on mRNa molekulide lagundamise kiirus. Tsütoplasmas leidub alati ribonukleaade, kes lõhustavad RNA molekuli mitmesuguse pikkusega tükkideks või nukleotiidideks. Viirused Eluta ja elusa piirimail. Koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Rakuline ehitus puudub. Uued viirusosakesed tekivad peremeesrakkudega : taimeviirused (siin liigub rakust rakku, läbi vigastuste, seemnete kaudu), loomaviirused. Kui peremeesrakuks on bakter, siis nimetatakse vastavat viirust bakteriofaagiks. Viirused sisaldavad kas DNA või RNA molekulides paiknevat infot, seega on neil nii pärilikkus kui ka sellest tulenevad pärilik muutlikkus ja evolutsioonivõime. (need ainult peremeesrakkude vahendusel) Viiruse ehitus Nad pole valgusmikroskoobiga nähtavad, vaid elektronmikroskoobiga. (läbib bakteri filtri)
translatsioon algab mRNA ühinemisega ribosoomid. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimesena tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. Iga tRNA seostun kindla aminohappega (tRNA mis seostub Met-ga on initsiaator TRNA). Ühineda saab komplementaarsusprintsiibi alusel antikoodon- tRNA on komplinaarne mRNA-ga translatsioon on unuversaalne.toimub päris ja eeltuumsesorganismis. Viirused- koosnevad nukleiinhappest ja valkudest ( moodustamie on seotud peremeesrakkudega) Sisaldavad pärilikku infot(DNA,RNA) DNA viirus(1molekul) RNA viirus kapsiil- väljaspool peremeest, ümbritseb viirusosakese genoome ümbris-valkud, lipiidid Viirustes on 3 geenitüüpi- replikatsiooni- DNA, RNA paljunemine regulaator- uute viirusosakeste moodustamine struktuurigeenid(sisaldavad infot valkude sünteesiks) Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib
populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. 2.Viirused. lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel. Viirused eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulise ehitusega!!!! Uute viirusosakeste moodustumine on alati seotud kas eel- või päristuumse organismi kindlat tüüpi peremeesrakkudega. Nii saame eristada nt. taime ja loomaviirusi. Kui peremeesrakuks on bakter, siis nim. vastavat viirust bakteriofaagiks. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad ja järelikult ei ole nad elusorganismid. Seejuures sisaldavad kõik viirused kas DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Viirust ei saa valgusmikroskoobiga uurida, sest nende suurus jääb vahemikku 0,01- 0,03 nm. Enamik on neist keraja, silinderja, hulktahuka kujuga
8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside. 9. Translatsioon lõppeb, kui ribosoom jõuab ühe stoppkoodinini. 10. Sünteesitud polüpeptiid vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA. Viirused. Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Rakuline ehitus puudub. Uute viirusosakest moodustumine on seotus kas eel- või päristuumse organismi kindlat tüüpi peremeesrakkudega. Sellest lähtuvalt saame eristada taime- ja loomaviirusi. Viirusi võib käsitada rakkude vahel rändavate parasiitgeenidena. Väljaspool peremeesrakkse viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Kõik viirused sisaldavad kas DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime. 37 Ehitus.
annaabi.ee 
