lõppu ja algust ning loomade sigimist ja rändeaega.organisme vastastiku mõjutavaid tegureid nim biootilisteks teguriteks.1.sümbioos-on eriliiki organismide vastastiku kasulik koos eluvare.sümbioosis elavaid liike nim sümbiootideks(taimejuur,semnenidistik).eksosümbioos-on organismide vaba koos eluvaru.endosümbioos-elab 1 organismi teises kehas.parasitism:suhe mis on ühele osalisele kasulik teisele kahjulik,seondub enamasti toitumisega,parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal.parasiidid:endoparasiidid- siseparasiiid(paeluus,laiuss).eksoparasiidid- välisparasiidid(parm,hallsääsk).obligatoorsed:mõnda aega toituvad peremeesorganismi abil(ajutised,paiksed).fakutaltiivsed:paraseteerib vaid soodsate olude tekkel(nahanäkid tibudel).ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks(taimedel+4°Cjuures). ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille
kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide
h) Laia ökoamplituudiga liigi näide 5 3. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. b) Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal ning tekitab talle kahju. Parasiidid on näiteks kirbud, kelle peremeesorganism on inimene või loom, kellelt nad verd imevad. c) Kisklus Erinevad linnuliigid söövad erinevat toitu- seemneid, marju, pähkleid, putukaid ja teisi väikeseid loomi. Putuktoidulised linnud on põõsalinnud, lehelinnud, tihased, ööbik, kuldnokk jpm. Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest.
Näiteks Metsvindid omavahel. Sümbioos Erinevat liiki isendite kasulik kooslus, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid. Kommensalism Ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kahju ega kasu. Näiteks klaaskäsna veenusekorvi sees elavad vähid, kes on seal sees kaitstud. Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees. Peremees saab ainult kahju. Näiteks paeluss soolestikus Herbivooria ehk Taimtoidulisus Taimtoidulise looma ja taime vahel. Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask Kisklus Kiska ja saaklooma vaheline suhe. Ainult kiskja saab kasu. Näiteks lõvi ja antiloop, prantslane ja konn jne. 13. Ökosüsteemi mõiste. Biotsönoos, ökotoop. Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused.
kaitsevärvus: 1) varjuvärvus sulandub keskkonda; 2) segav värvus häirib kiskja keskendumist; 3) ehmatav muster (liblikad tiibu lahti tehes); 4) hoiatusvärvus erk värv, näitab, et on väga mürgine 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; Parasiit organism, kes hangib lõviosa ressurssidest ühelt või mõnelt peremeesorganismilt. Rohkem kui 50% asustavatest liikidest parasiidid igal liigil on vähemalt üks liigispetsiifiline parasiit. Jagunevad: Mikroparasiidid ( mikroobid) ja makroparasiidid Puhas kasvukiirus R0 (järglaste arv, mida keskmiselt üks isend elu jooksul toodab) R 0 = 1 stabiilne; R0 < 1 populatsioon hääbub; R0 > 1 populatsioon kasvab (epideemia) R0 suureneb kui a) Pikeneb aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks (L)
· Kroonilised haigused peamiselt elustiilist ja geneetilisest eelsoodusmusest tulenevad (südame veresoonkonna haigused, vähk, jt) Nakkuse leviku kiirused Kui palju uusi inimesi üks haige nakatab? · Nakkusele vastuvõtlike indiviidide arv (rahvastikutihedus, ringiliikumine) · Kui kaua nakatunud indiviid või teisi nakatada (st. kaua ta elus või haige püsib · Parasiidi nakkavus (kui kiiresti kandub parasiit ühelt peremeesorganismilt teisele) Nakkushaiguste ajalugu · Kiviajal oli epideemiaid vähe, kuna asustustihedus oli väike · Nakkushaigused hakkasid levima kui tekkisid suuremad asulad ja inimesed hakkasid rohkem ringi liikuma · Olemasolevad haigused muutusid virulentsemateks (surmavamateks), kuna haigusel ei olnud vaja, et haige elus püsiks · Hügieeni ja meditsiini areng viis nakkushaiguste sageduse jälle madalamaks
o Kroonilised haigused tulenevad peamiselt elustiilist ja geneetilisest eelsoodumusest (südame veresoonkonna haigused, vähk jt) Nakkuse leviku kiirus: kui palju uusi inimesi üks haige nakatab? Nakkusele vastuvõtlike indiviidide arv (sõltub rahvastikutihedusest ja ringiliikumisest); kui kaua nakatunud indiviid võib teisi nakatada (st kaua ta elus või haige püsib); parasiidi nakkavus (kui kiiresti kandub parasiit ühelt peremeesorganismilt teisele). Nakkushaiguste ajalugu: kiviajal oli epideemiaid vähe, kuna asustustihendus oli väike. Nakkushaigused hakkasid levima kui tekkisid suuremad asulad ja inimesed hakaksid rohkem ringi liikuma. Olemasolevad haigused muutusid virulentsemateks (surmavateks), kuna haigusel ei olnud vaja, et haige elus püsiks. Hügeeni ja meditsiini areng viis nakkushaiguste sageduse jälle madalamaks. 37
annaabi.ee 
