Teenuste müüki võib keelata, kui see ohustab taimi, loomi, inimese tervist. Avalikku korda ja riigi julgeolekut. 3.Tööjõu vaba liikumine ....reguleerib töövõtjate ja nende perekonnaliikmete liikumist EL-s. Kehtib ainult EL-i liikmesriigi kodanikele ja El-i piires. Töövõtja on inimene, kes töötab kellegi alluvuses. Tema pereliikmed on abikaasa, lapsed kuni 21.a ja vanemad kui nad on töövõtja ülalpidamisel. Veel on pereliikmeteks vanemad ja ka kõik kes kuuluvad töövõtjaga ühte leibkonda (vabaabielu puhul, töövõimetud ja nii edasi). Töövõtjal on õigus kandideerida kõikidele vabadele ametikohtadele välja arvatud avalik teenistus, kuhu saavad kandideerida ainult selle liikmesriigi kodanikud.Näit. Sõjaväelased, kohtunikud. Küll aga võib töötada võõramaalane riiklikus meditsiinis või koolis. Elamistingimused peavad olema võrreldavad selle riigi tööliste elamistingimustega.
Perekonna määratlemise katsed Sotsiaalseadusandluses on sageli lähtutud nn külmkapiteooriast: perekonda kuuluvad samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk need, kes käivad ühe ja sama külmkapi kallal. Siiski näiteks ühes majapidamises ilma vanemateta elavad õed-vennad või tudengikorteri elanikud ei moodusta perekonda. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi perekonna määratlemise töörühma memorandumis soovitatakse, ei pereliikmeteks võiks pidada abielus või vabaabielus olevaid ühises majapidamises elavaid inimesi ja kõiki nende kuni 18-aastaseid lapsi, kelle eest hoolitseb ja keda peab ühel vähemalt üks abikaasadest või elukaaslasest. Praktikas tundub mõte, et 18-aastaseks saanud last enam perekonda hulka ei loeta, siiski mittemõistetav. Uuspere Uuspere all võidakse argikõnes mõelda nii lahutatud vanema uut perekonda kui ka seda "pühapäevaperekonda", kus lahutatud isa oma lapsi vaatamas käib.
toodud järgmises lõigus. 1. Perekonna nimi. 2. Aadress ja telefon. 3. Pere koosseis. Selle informatsiooni kogumiseks võib kasutada tabelit A-1 või perekonna genogrammi (joon. 8-2). Tabeliformaadi kasutamisel märkida üles esmalt täiskasvanud pereliikmed, seejärel kõige vanem laps, järgnevalt ülejäänud lapsed vanuse järjekorras. Järgmisena teised kodakondsed, olgu nad siis omavahel sugulased või mitte. Kui on mujal elavaid pereliikmeid või sõbru, keda peetakse pereliikmeteks, kuigi nad samas peres ei ela, kaasake ka nemad loetelu lõppu. Iga pereliikme suhe ülejäänutega, samuti sünnikuupäev, sünnikoht, tegevusala ja haridustase tuleks lähemalt täpsustada. 4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1
toodud järgmises lõigus. 1. Perekonna nimi. 2. Aadress ja telefon. 3. Pere koosseis. Selle informatsiooni kogumiseks võib kasutada tabelit A-1 või perekonna genogrammi (joon. 8-2). Tabeliformaadi kasutamisel märkida üles esmalt täiskasvanud pereliikmed, seejärel kõige vanem laps, järgnevalt ülejäänud lapsed vanuse järjekorras. Järgmisena teised kodakondsed, olgu nad siis omavahel sugulased või mitte. Kui on mujal elavaid pereliikmeid või sõbru, keda peetakse pereliikmeteks, kuigi nad samas peres ei ela, kaasake ka nemad loetelu lõppu. Iga pereliikme suhe ülejäänutega, samuti sünnikuupäev, sünnikoht, tegevusala ja haridustase tuleks lähemalt täpsustada. 4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1
Perekonna määratlemise katsed Sotsiaalseadusandluses on sageli lähtutud nn külmkapiteooriast: perekonda kuuluvad samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk need, kes käivad ühe ja sama külmkapi kallal. Siiski näiteks ühes majapidamises ilma vanemateta elavad õed-vennad või tudengikorteri elanikud ei moodusta perekonda. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi perekonna määratlemise töörühma memorandumis soovitatakse, ei pereliikmeteks võiks pidada abielus või vabaabielus olevaid ühises majapidamises elavaid inimesi ja kõiki nende kuni 18-aastaseid lapsi, kelle eest hoolitseb ja keda peab ühel vähemalt üks abikaasadest või elukaaslasest. Praktikas tundub mõte, et 18- aastaseks saanud last enam perekonda hulka ei loeta, siiski mittemõistetav. Uuspere Uuspere all võidakse argikõnes mõelda nii lahutatud vanema uut perekonda kui ka seda "pühapäevaperekonda", kus lahutatud isa oma lapsi vaatamas käib.
kuulusid lambad ja kogu käsitööga seotud omand, riided, kingaheinad, tööriistad, võrgud, sööginõud ja kaasavaraks saadud esemed ning pulmakingid. Pulmakingiks võidi mõrsjale kinkida ka paar põhjapõtra. Pere omand märgiti peremehe puumärgiga. Isa kojast lahkudes tegi poeg isa puumärgile väikese lisanduse. Omandit tähistavateks märkideiks on põhjapõtrade märgid, millest kõrvamärke peetakse tähtsaimateks. Jõukamates peredes olid tähtsateks pereliikmeteks sulased, kes olid mõnikord aastakümneid sama peremehe juures teenistuses. Kui sulane asutas pere, võis ta jääda peremehe naabrusse elama, hoida oma põhjapõtru peremehe karjas ja abistada karjatamisel. Rikaste Skandinaavia saami põhjapõdrakasvatajate juures on täheldatud teatud seisusevahet, kus rikkaid peetakse ülemateks ja vaeseid ja palgalisi alamateks. Samas on rikkad suurte põhjapõdrakarjade omanikud olnud abivalmid tuttavate ja eriti sugulaste suhtes ning abistanud
Parimad mehed parimate naistega, lapsed antakse ära, hiljem naised kasvatavad küll, aga ei tea, kelle last ta kasvatab. Vigased lapsed hukatakse või käsitööle. · Naised suudavad võrdselt meestega kõiki ülesandeid täita, sooline erinevus pole oluline. · Kommunismis teenistuse eest toit, mitte raha, elamud läbikäidavad jne. Kommunism teeb linna rohkem "üheks", täiuslikumaks, linn on kui üks perekond, kõik peavad kõiki oma pereliikmeteks, see on suurim võimalik ühtsus. Eros ja perekond ohverdatakse. Platon, Nomoi (Seadused) Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor... Riik oli kirjutatud kui utoopia (utopos - koht, mida pole olemas), Seadustes räägib Platon juba praktilise poliitiku juttu, kuidas oleks tegelikult võimalik riiki püsti panna. Ta kogeb, et tegelikult hea ühiskonna kehtestamine ei ole kerge ning leiab, et ideaalriigi järel paremuselt teine on seaduste riik. Seadus on ülim ning sellele