kogu, kus on teineteise hoolimine, armastamine, usaldamine, austamine, ühine majapidamine jms, selleks ei pea ilmtingimata vanemaid olema, perekonna saab moodustada ka üksikvanem ja tema laps või lapsed. Ka perekonnalugusid on erinevaid, sest on olemas pärisperekond ja ka kasvuperekond. Siiski paljud lood saavad alguse tutvumisest ja tunnetest, mis aja jooksul suurenevad ja suurenevad, kuni otsustatakse kokku kolida ja hakata peret looma ning perekonnalugu lõpeb siis kui perekond puruneb või kui perekonnast inimesed surevad . Minu perekonna lugu sai alguse põhimõtteliselt minu sünnist, 1994. aastal. Perekonnas on tähtsad asjad siiski läbi aegade samasugused, peetakse oluliseks laste kasvatamist ja nende eest hoolitsemist, üksteise mõistmist, usaldamist,ausust ja ühtekuuluvust. Paljude perekondade ühistegevusteks on siiski koduste tööde tegemised ja kuskil ringi käimised. Mina olen
Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja külades. Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu. Vitriinidesse on välja pandud täiendavat materjali. Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet. Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraazid, mis valmisid a-tel 1998-2002. Torni ülemise korruse seintel on pildid, mis kujutavad inimesi keskaegsetes riietes (autor Eve Veermäe).
Seetõttu hakkas kirjutama. Esialgu ilmusid lühikesed (ja pehmelt öeldes kirjanduslikult väikese väärtusega) jutud ajalehtedes, hiljem hakkas kirjutama lasteromaane. Tänu oma naiivsele, pisut lapsemeelselt tõsisele ellusuhtumisele, jõudsid romaanid väga kõrgele ning võitsid mitmeid preemiaid. 1937. aastal korraldati Eestis romaanivõistlus, sinna saadab ta oma esimese ,,Tallinna triloogia" raamatu ,,Tuline raud". Kui umbes samal ajal kirjeldas A. H. Tammsaare perekonnalugu läbi maaelu (,,Tõde ja õigus"), siis Ristikivi ,,Tallinna triloogia" kajastab sarnast lugu Tallinnas. Võidab võistluse olles ise 25-aastane. Preemiaks saab viissada krooni, koos millega koheselt Tartu kihutab, et alustada õpinguid Tartu Ülikoolis geograafia alal. Tudengiajal oli ta lähedane Arbujatega. Oma armuelu koha pealt (erinevalt mitmetest teistest Eesti kirjanikest) oli ta väga tagasihoidlik, seetõttu puuduvad ka märkimisväärsed andmed selle kohta. Ülikoolis oli vägagi K
Tore on pirtsaka piinaga otsida leidmata lilli. Toredam aga on särtsaka saatuse süles uinuda nuttes ja ärgata naeruga üles. 8. Arvan, et luulekogul on pealkirjaks “Omajuur”, sest selle mõte on tekitada piltlikult autorist portree, anda edasi Alveri isiksust. Luuletused räägivad Betti Alveri elukäigust, tunnetest, mõtetest, lapsepõlvest ja üldiselt temast. Pealkirjaga seostuvad minu arvates hästi “Jõgeva ja Pedja vahel”, “Väike perekonnalugu”, “Korallid Emajões”. 9. Luulekogu põhjal tundub Betti Alver inimesena, kes peab kalliks oma kodu ja vanemaid. Tundub inimesena, kes mäletab ja on tänulik kõigile inimestele, kes on mingil ajahetkel tema ellu sattunud. Arvan, et ta käiks pidevalt pikkadel jalutuskäikudel ja teeks pilte tähtsusetutest asjadest. Tundub siira ja ausa inimesena. 10. Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lõpetas 1924
“Eluhelbed” Betti Alver 1. Luulekogu tutvustus raamatumüüjana: Betti Alveri luulekogu “Eluhelbed” tuli välja 1971 aastal, mil Alver on 65 aastane, mis võib selgitada ka luulekogu pealkirja. Ma ütleks, et kogu tema luule on nagu habras müsteerium. Luulekogu on jagatud neljaks suuremaks peatükiks “Ja see oligi kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast. “Eluhelbed” arutleb läbi elu
1960-pärast pikka pausi, arupidamine omaenda ja rahva saatuse üle. Silma paistavad tema mõtteluuletused: Tähetund, Jälle ja jälle, Tuulde räägitud. Kutsuvad inimest olema aus ja eneseväärikas ning rõhutavad luule ja luuletaja suurt missiooni. Läbielatud rasket aega kujutab kollaazliku tehnikaga poeem Pärast pikka põuda. Meenutab poeemi Leib. 1960-70 aastate luule arendab edasi autorile juba varem iseloomulikku omaloodud mütoloogiat. Hilisluule suursaavutus kuulub tsüklile Väike perekonnalugu, millest eriti tuntud on viimane osa Tuulelapsed. Meeldejääva kujundlikkusega on proosaluuletus Häire, mis on seotud ka looja ja kunsti teemaga. Viimases kogus Korallid Emajões(1986) on luuletaja tagasi pöördunud arbujalikult klassikalise luule juurde. Noorusaega meenutades on kirjutanud Arbujate aegu. Rätsep Mure,kogust Elupuu Viskas vaeva-särgid laste kaelale, õmbles mustad märgid elupaelale. Kattis punapalge suri-siidiga, segas juuksed valge traagelniidiga.
teisejärgulised varieeruvad tegelased. -- alaliik "silmus" , kus toimub mitte tegelase lineaarne areng, vaid vaataja tuuakse perioodiliselt tagasi tegelase erinevate eluperioodide juurde, et alustada sealt uut jutustust -- spiraal -- kui tegelaskuju iga uue jutuga, koomiksiga, süveneb -- tuntud tegelase ilmumine, näiteks John Wayne, tekitab mulje samast filmist Saaga erineb seeriast sellepoolest, et on genealoogiline, perekonnalugu. Dallas Intertekstuaalne dialoog -- fenomen, kus antud tekstis kajavad teised tekstid. Seotud "intertekstuaalse entsüklopeediaga" Freimid -- kultuurilised klisheed (lugeja teadvuses eksisteeriv ühe või teise asja vastuvõtu ja kirjeldyse stereotüüp. Igasugune kultuuriline nähtus omab oma stsenaariumi (peoõhtu, supermarket, Oidipise kompleks -- intertekstuaalne freim) Teos, mis räägib iseendast. Seerialisus ja kordus ei vastandu enam Innovatsioonile
Liiv, Suits. Hilisem luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud") -kutsuvad olema inimst aus. Valitsevadmälestus-ja kujutluspildid. ("Noorus"). Läbielatud rasket ega kujutab luuletus " Pärast pikka põuda". 60-70ndate luule arendab edasi omaloodud mütoloogiat. ("Sõnarine") . Hilisluules sagedane aine lapsepõlvekodu ja selle ümbrus. ("Väike perekonnalugu"). Pühendud hilisloomes tähelepanu palju nn globaalsetele küsimustele ning inimkonda ähvardavatele ohtudele.("Allakäik" , "Masin" ). Paljud hilisloome luuletused on paljusõnalised ja nõuavad palju tähelepanu. viimane kogu "Korallid Emajões" (1986) - pöördunud tagasi arbujalikult klassikalise , selgejoonelise ja lakoonilise sõnastusega luule juurde. Meenutab ka noorust. ("Arbujate aegu") Stiil - klassikaliselt vormirange , sõnastuselt loomulik