Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ühines ta saksa sõjaväega, kuid see, mida ta nägi oli kohutav. Tartus oleks ta kord äärepealt isegi sõjaohvriks langenud. Olles sõjaväest puhkusel, põgenes mees pagulasena Soome ning asus Helsingisse elama. Seal töötas ta Eesti Büroos sekretäri ning asjaajajana. Ta kirjutas ka artikleid Helsingis ilmunud eestlaste ajalehele ,,Eesti Looming". Ristikivi oli seotud ka vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944
R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu
paneb asjade üle mõtlema sisu on samuti hästi maheda ja mõnusa tekstiga. KARL RISTIKIVI (16. X 1912 19. VII 1977) Sündis Läänemaal. Õppis Tartu ülikoolis geograafiat. 1943-ndal aastal siirdus Helsingisse ja 1944-ndal aastal Rootsi. Ristikivi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades 1920-ndate aastate lõpul. Romaanid "Võõrad varjud" (1934) ja "Viikingite veri" (1936) avaldati "Perekonnalehes" ja on kirjutatud ajaviitekirjanduse tasemel. Rohkem tähelepanu leidsid tema noorsooteosed: jutustus "Lendav maailm"(1935), lasteraamatud "Semud" ja "Sinine liblikas" (1938). Silmapaistvaks kujunes romaan "Tuli ja raud" (1938), milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole; vaatamata kõigile eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse
1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus enesekasvatusega seotud raamatutest. Ajaviiteks kirjutas 1934. aastal ,,Võõrad varjud" ning 1936. aastal ,,Viikingite veri," mis avaldati ,,Perekonnalehes". Pärast mõnigast pausi läks Ristikivi õppima Tartu Ülikooli geograafiat. Vajaliku raha sai ta lasteraamatute ,,Lendav maailm" (1935), ,,Sinine liblikas" (1936), ,,Semud" (1936) ja ,,Sellid" (1936) eest. Teos ,,Lendav maailm" pälvis tunnustust kirjastuse ,,Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Õppimisvõimaluste kõrval tõi ülikooliaeg häid sõpru eriti üliõpilasseltsist ,,Veljesto,"mille liikmeks ta astus esimesel sügisel. ,,Looduse" romaanivõistlusel 1938
Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski.Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Vorm mitmekesistus. Ühelt poolt on näha värsi löövust, energilist paatost, teiselt poolt ilmneb skepsis, "maailmamure" ("Ma kõrbes rändasin"). Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis A. Suits, äärmine tundlikkus ja seda vaos hoidev terav intellekt. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli
Mõningaid kokkupuuteid oli noorel Suitsul ka sotsialistlike ideedega ja marksismiga.Teda köitis Marxi mõte, et isiku vaba arenemine on võimalik ainult ekspluateerimisest ja rõhumisest vabas ühiskonnas.Kuid Suits ei suutnud lõpuni käia temale avatud teed ühtse teadusliku ajaloovaate juurde. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis A. Suits, äärmine tundlikkus ja seda vaos hoidev terav intellekt. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt
väiksema tiraaziga ajalehtedes. Ristikivi pöördus söekalt oma töödega ka Tartus tegutseva ,,Noor-Eesti" poole, kuid nemad keeldusid nii algaja kirjaniku töid avaldamast. Augustis 1931 esitas Ristikivi sisseastumisavalduse Tallinna Kolledzisse ning 1.septembrist kuulus ta selle õppeasutuse liikmete hulka. Mees jätkas oma lühijuttude avaldamist Ivo Kari nime all. 1936.aastal täitus tema ammune soov: jätkata õpinguid Tartu ülikoolis. Seda tänu ,,Perekonnalehes" järjejutuna ilmunud ,,Viikingite jälgedes" ja kahe teise konkursi võitnud lasteraamatu saadud honorari eest. Oma erialaks valis ta olude sunnil geograafia kuigi hing ihkas filosoofiateaduskonna järele - polnud lihtsalt kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Ta võeti kohe tunnustusega omaks ning 1939.a. aprillis valiti ta ,,Veljesto" abiesimeheks. Seltsi eesmärk oli toodud välja nii: ,,...tahab kasvatada mitte
nii pingurada, et peopesad verel. Pilet 27 KARL RISTIKIVI (16. X 1912 19. VII 1977) Sündis Läänemaal. Õppis Tartu ülikoolis geograafiat. 1943-ndal aastal siirdus Helsingisse ja 1944-ndal aastal Rootsi. Ristikivi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades 1920- ndate aastate lõpul. Romaanid "Võõrad varjud" (1934) ja "Viikingite veri" (1936) avaldati "Perekonnalehes" ja on kirjutatud ajaviitekirjanduse tasemel. Rohkem tähelepanu leidsid tema noorsooteosed: jutustus "Lendav maailm"(1935), lasteraamatud "Semud" ja "Sinine liblikas" (1938). Silmapaistvaks kujunes romaan "Tuli ja raud" (1938), milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole; vaatamata kõigile eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse
annaabi.ee 
