rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: 1.alaealine; 2.piiratud teovõimega isik; 3.isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot (Riigilõivuseadus § 57 lg 3) Riigilõivu tasumisest on vabastatud eestkosteasutus alaealisele isikule eestkostja määramise avalduse esitamisel; Seega soovitan teha koostööd lapse elukohajärgse valla- või linnaosavalitsusega või pöörduda dokumentide vormistamisel abi saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele
õiguse rikkumise kahtlus, või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist. Kui autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse ärilisel eesmärgil rikkumisest tuleneva hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda. (3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka: 1) vanema õigusi ühise lapse suhtes; 2) vanema suhtlemist lapsega; 3) lapse väljaandmist teisele vanemale; 4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma; 5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist; 6) abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist;
kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. (2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas (1) Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (11) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. (2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist
Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus
kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel. Nimetatud paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue7. Vastavalt TsMS §-le 377 lg 2 võib kohus hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Vastavalt TsMS paragrahvile 378 lg 3 võib kohus abielu- asjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida: vanema õigusi ühise lapse suhtes; vanema suhtlemist lapsega; lapse väljaandmist teisele vane- male; muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. 10. Kinnisasja müük täitemenetluses Kohtu poolt hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel toimub kinnisasja müük sund- enampakkumisel, mida viib läbi kohtutäitur. Arvestades kinnisvaraturu suurt aktiiv-
Jõustunud kohtulahend on siduv ka menetlusosaliste õigusjärglaste suhtes sh eriõigusjärglaste suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib nii asja otsese kui kaudse valdaja suhtes. Juhul, kui asja omandaja ei teadnud kohtuvaidlusest, siis tema suhtes otsus jõudu ei oma. Sellega kaitstakse heauskset omandamist ja laiemalt tsiviilkäibekindlust. Muudele, menetlusvälistele isikutele on kohtuotsus teatud juhtudel samuti siduv. Perekonnaasjas ja põlvnemisasjas tehtud ja poolte eluajal jõustunud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes. Põlvnemise või vanemliku hoolduse tuvastanud kohtuotsus ei kehti isiku suhtes, kes nimetatud õigust omaks peab, kuid asjas menetlusosaline ei olnud. Kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja selle tühisuse tuvastamise kohta kehtib kõigi juriidilise isiku osanike,
annaabi.ee 
