Kompromissiga lõppenud kohtuasjade arvu suurenemine aitab kohtunikel säästa aega, lahendamaks kohtuasju, milles kompromissi sõlmimine ei õnnestu. Eri maakohtutes on kohtulike kompromisside osakaal väga tasavägine (Harju Maakohus 12%, Tartu Maakohus 11%, Pärnu Maakohus 11,5%, Viru Maakohus 9,4%). Valdava osa kinnitatud kompromissidest moodustavad võlaõigus asjad 62,6% kõikidest esimese astme kohtutes kinnitatud kompromissidest. Palju kompromisse on ka perekonnaasjades 19,4%. Ülejäänud asjades on kompromisside osakaal suhteliselt väike. On avaldatud arvamus, et kompromisse on võimalik sõlmida eelkõige I astme kohtus, sest olukorras, kus kohtulahend on juba tehtud ühe poole kasuks, on ringkonnakohtus üpris keeruline kompromissi saavutada. Probleemsed aspektid kohtumenetluses Hoolimata sellest, et Eesti ei riku ühtegi rahvusvahelistest dokumentidest tulenevat nö
KOHTUMENETLUSE ISIKLIKKUSE PÕHIMÕTE Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui see on seaduses selliselt sätestatud (TsMS § 3 lg 1 ja 2). Kui lapse seaduslik esindaja nõuab teiselt vanemalt elatise väljamõistmist, siis saab teise isiku huvide kaitsel kohtusse pöördumisena vaadelda näiteks vanemat. Eraldi on sätestatud esindaja määramine kohtu poolt (näiteks protsessiteovõimetule isikule ja alaealisele hagita perekonnaasjades). Lisaks advokaadiesindusele saab kasutada nõustaja instituuti (TsMs § 237). Nõustaja kaudu ( st nõustaja ise ei saa menetlusosalise nimel teha) võib menetlusosaline sooritada menetlustoiminguid igas kohtuastmes. VÕISTLEVUSE PÕHIMÕTE Tsiviilkohtumenetluses on võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib
2. Riiklik eestkostesüsteem · Eestkosteasutus · legaaldefinitsioon - puudub · olemuselt avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon · kehtivas õiguses valla- või linnavalitsus: alaealiste laste kaitseks (ShS § 24 lg 1/LakS § 6 lg 1/TsMS) puuetega, sh piiratud teovõimega isikute kaitseks (ShS § 26 lg 1/TsMS) Eestkosteasutuse pädevus perekonnaasjades · subjektid pädevus reeglina kaitset vajavate isikute suhtes, kelle elukoht on kohalikus omavalitsusüksuses (ShS § 9/TsMS) · ülesanded: perekonnaprobleemide (esialgne) lahendamine perekonnaasjade ettevalmistamine perekonnaasjades arvamuse andmine nõusoleku andmine eestkoste teostamine kohtumenetluses esindamine kohtumenetluse alustamine
kohus hageja taotlusel asja lõpetamata asendada hageja või kostja õige hageja või kostjaga. Hageja asendamine toimub hageja nõusolekul. Kostja asendamine toimub hageja taotlusel. 4. Esindamine kohtus. Esindaja. Esindamine kohtus Perekonnaõiguslikud küsimused, vähekaitstud isikud, füüsilised isikud, piiratud teovõimega isikud, väheste juriidiliste teadmistega isikud, esindaja kohtu määramisel - menetlusteovõimeta isikud, alaealised hagita perekonnaasjades. Füüsilise isiku esindus Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva
(hooldamine, kasvatamine, esindamine) PS § 27; PKS perekondlik SHS; PS § 28 riiklik KOV-i pädevus perekonnaõigussuhetes Subjektid pädevus abivajavate isikute suhtes isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus (ShS § 5) Ülesanded: Eestkostja ülesannete täitmine (PKS § 176, § 205) Kohtumenetluse alustamine piiratud teovõimega isikute kaitseks (PKS § 134, § 171, § 203) Perekonnaasjades koostöö kohtuga (TsMS § 552) Alaealine PKS § 171. Eestkoste seadmise eeldused 57 Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Täisealine PKS § 203. Eestkoste seadmise eeldused Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire
Eelnõu määratleb ära ka Harju maakohtu erialluvuse. Kui vaidluse peaks lahendama Eesti kohus, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata kohtualluvust, lahendab asja Harju maakohus. Rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks tuleb arvestad eelkõige Euroopa Liidu Nõukogu määrustega nr 44/2001 ja 2201/2003 ning Haagi konventsioonidega ja riikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingutega. Riigikohtus on oma lahendis 3-2-1-66-10 selgitanud, kas perekonnaasjades Eesti kohus on rahvusvahelise eraõiguse järgi pädev asja lahendama ja kas just see Eesti kohus on pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluse subjektid Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei tunta erinevalt kriminaalmenetluse seadustikust tsiviilkohtumenetluse subjektide mõistet, on siiski selgelt eristatavad järgmised kategooriad: 1. Õigusemõistjad e kohus 2. vaidlejad (menetlusosalised); 3. menetlust toetavad isikud. Kohus
annaabi.ee 
