(silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve geeni kandvatel inimestel on närvisüsteemi uurimisel võimalik leida kergeid muutusi liigutuste kiiruses, koordinatsioonis, liigutuste mustris ja reaktsiooniajas palju aega enne, kui liigutushäired märgatavaks muutuvad. Vereproovidest saadava DNA alusel saab haigust tekitava geeni kindlaks teha: Sümptomitega inimestel; Geeni kandjatel, kellel pole sümptomeid veel tekkinud; Sündimata lastel (lootel)
(silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur. Alati ei ole aga perekonnaanamnees täpselt teada. Huntingtoni tõve geeni kandvatel inimestel on närvisüsteemi uurimisel võimalik leida kergeid muutusi liigutuste kiiruses, koordinatsioonis, liigutuste mustris ja reaktsiooniajas palju aega enne, kui liigutushäired märgatavaks muutuvad. Vereproovidest saadava DNA alusel saab haigust tekitava geeni kindlaks teha: Sümptomitega inimestel; Geeni kandjatel, kellel pole sümptomeid veel tekkinud; Sündimata lastel (lootel)
· I tüüpi diabeet on noorukite ehk insuliinsõltuv diabeet. Põhjuseks on insuliinitootmise puudumine. Seda tüüpi diabeet algab tavaliselt vanuses 0-35 aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. I tüüp areneb suhteliselt kiiresti ning sellesse haigestumist vallandavad keskkonategurid, millest seni veel vähe teatakse. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20 protsendil I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees. · II tüüpi diabeet on täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab suurima osa (80-90 %) kõigist diabeedijuhtudest. II tüüp kujuneb välja järk- järgult ja märkamatult. Põhjuseks on insuliini tootmise häire ja organismi võimetus kasutada insuliini (insuliiniresistentsus). Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll
düsplaasia tõttu - kulgeb krooniliselt retsidiveeruvalt (85%) Diagnoosimine sama: rekto- ja kolonoskoopia, biopsia ning röntgen, veres 80% autoantikehad Ravi põhimõtteliselt sama, liskas plaaniline kirurgia retsidiveeruva kulu korral (vähirisk!) Haavanduva koliidi röntgenoloogia Kolorektaalne vähk (1) Haigestumus: 30 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas ja rohkem vanemas eas Etioloogia: - kaasuv koliit - perekonnaanamnees (geenimutatsioon) - dieet (rasvarikas ja ballast-aine vaene toit) Patogenees: (adenoom) epiteelidüsplaasia maliigne transformatsioon vähk Histoloogia: adenokartsinoom (difer. erinev aste) Lokalisatsioon: 60% pära-, 20% sigma-, 20% muu jämesool Metastaseerub: nii lümfo- kui hematogeenselt l/s, vaagnapiirkond, maks, kopsud Kolorektaalne vähk (2) Kliinik: - ebatüüpiline, varajasi sümptome pole - veri väljaheites! imalad soolegaasid!
· Meessugu. Üldiselt on ajukasvajad meestel sagedasemad kui naistel. Samas on meningioomid naistel sagedasemad. · Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel. · Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel. · Perekonnaanamnees. Inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud glioome, võib selle haiguse kujunemine olla tõenäolisem. · Kokkupuude kiirituse või teatud kemikaalidega tööl. · Kiiritus. Tuumatööstuse töötajatel on ajukasvaja tekkimise risk suurem. 11.2 Ajukasvajate sümptomid Ajukasvajate sümptomid sõltuvad kasvaja suurusest, tüübist ja paikmest. Sümptomid võivad tekkida siis, kui kasvaja avaldab mõnele närvile survet või kahjustab teatud ajupiirkonda
Põhjuseks on insuliinitootmise puudumine. Seda tüüpi diabeet algab tavaliselt vanuses 0-35 aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. Etioloogiliselt on tõenäoliselt tegemist autoimmuunhaigusega. Autoimmuunpõletiku tagajärjel Langerhansi saarekeste B-rakud hävivad, tekib täielik insuliinipuudus, mis tuleb asendada. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20% -l I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees. II tüüpi diabeet (NIDDM) -- täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab 80-90 % kõigist diabeedijuhtudest. Põhjuseks on insuliini tootmise häire ja organismi võimetus kasutada insuliini (insuliiniresistentsus). Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeetikud, kasvab lapse risk haigestuda 50%. Haigus
Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale. Haiguse kulus tuleb lühidalt kirjeldada ka eelnevat ravi ning selle tulemusi. Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees. Neuroloogilised haigused suguvõsas. Epileptiliste hoogude olemasolul tuleb huvi tunda spasmide, mitut laadi krampide ja muude hoogude kohta suguvõsas. Migreeni korral selgitada peavalu tüüp, mis on olnud või on suguvõsa liikmetel. Vajadusel koostada sugupuu (eriti krooniliste neuromuskulaarsete haiguste puhul). Antenataalne ja perinataalne periood. Kas emal oli raseduse kestel nakkushaigusi või traumasid, kas sünnituse kulg oli normaalne, kas iaps lubati koju õigeaegselt? Areng
Healoomulised kilpnäärme kirurgilised patoloogiad on seotud erinevate kilpnäärme suurenemise ja/või türeotoksikoosiga kulgevate haigustega. Hüpertüreoosi peamised põhjused: Gravesi tõbi, toksiline hulgisõlmeline struuma, toksiline adenoom. Pahaloomulised kilpnäärme kirurgilised patoloogiad on erinevad kilpnäärmevähi vormid. I. Healoomulised kilpnäärmehaigused Diagnotika: Anamnees: lokaalsed/süsteemsed hüpo- ja hüpertüreoosi sümptomid, perekonnaanamnees, ravimid, muud haigused 36 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Hüpertüreoos: närvilisus, isu tõus ja kaalulangus, kuumatalumatus, suurenenud higistamine, lihasnõrkus ja väsimus, sagenenud sooletegevus. Obj: Kilpnäärme suurenemine, tahhükardia, kodade virvendus, soe niiske nahk
annaabi.ee 
