Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peoliste" - 7 õppematerjali

Eesti esimene üldlaulupidu
3
doc

Eesti esimene üldlaulupidu

Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 20. juunil ehk laulupeo kolmandal päeval, oli taas päikesepaisteline päev. "Ressource´i" aias laulsid hommikupoolikul koorid eraldi, vahelduseks mängisid Väägvere ja Kärkna pasunakoorid. Kell 2 pärast lõunat algas "Vanamuise" aias võistulaulmine. Esikoha võitis Tallinna "Estonia" seltsi meeskoor. Pidu oli lõppenud. Külalised hakkasid lahkuma: "Vanemuise" selts saatis "Estonia" seltsi meeskoori lehvivate lippudega Tallinna maanteeni.

Muusika → Muusikaajalugu
84 allalaadimist
Antiikkirjandus
5
docx

Antiikkirjandus

Ka nii või teisiti sobimatud võimalused. Pyrrhose võit- Suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit. Sisyphose töö- Mõtetu ja ränkraske töö. Tantalose piinad- Lüüdia kuningas, kes üritas jumalatele oma poja liha söögikspakkuda. Karistuseks saadeti allilma, kus pidi janusena seisma jalgupidi vees ja näljasena vaatama puuvilju peakohal, sest ta ei saanud kumagi kunagi kätte. tüliõun- Tülijumalanna viskas õuna kirjaga ,,Kõige kaunimale" peoliste sekka. 3jumalanna vahel puhkes tüli ja nad otsustasid lasta Trooja prints Parisel valida. Ka lahkheli põhjus. võõraste sulgedega ehtima- Teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine. moirad- 3 Kreeka saatusejumalannat. Nende määrata oli surelike käekäik ja elu pikkus. Esimene ketras elulõnga, teine mõõtis lõnga pikkuse ja kolmas lõikas selle läbi. Ari üia-tormideemon. Pooleldi röövlind, pooleldi inimene. Jälgid ja inetud.

Kirjandus → Kirjandus
70 allalaadimist
R Põldmäe-Esimene Eesti üldlaulupidu
5
doc

R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“

kuulavad saksad, et Hurda poolt esitatud soovid on juba täitumas ning võisid vaid pahameelest tõdeda, et see sugu, keda nad olid harjunud oma jalgade alla tallama, hakkas kõnelema ja mõtlema mingist iseseisvast haridusest. Eesti rahva sümpaatia kuulus aga vene rahvale, vastupidiselt sunnitud sõpruseavaldustele baltisakslaste aadressil. Talurahvas demonstreeris oma naiivset usku keisri heatahtlikkusse valjude hurraahüüete ja rõõmuhõisetega, kui kindralkuberner lubas peoliste tänu keisrile edasi öelda. Oli ju Aleksander I olnud nende ,,päästja". Vastupidiselt vaikiti aga Eesti-ja Liivimaa rüütelkondade tervituste ettelugemise ajal. Vene ajakirjanduse arvates polnud eestlastel põhjust üleüldse pidulikult pühitseda sellist sündmust, mis tegelikult halvendas nende sotsiaalset olukorda. Tehti hoopis etteheiteid, et baltisakslased ignoreerivad 19.veebr.1861.a. seadust, mis vabastas

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Eesti esimene üldlaulupidu - referaat
11
doc

Eesti esimene üldlaulupidu - referaat

kirikus kätte oli näidatud, nelja häälde seisma, raamatud käes, ja iga laulja teadis, mis nüüd teha tuleb." 2 päev 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 3 päev 20. juunil ehk laulupeo kolmandal päeval, oli taas päikesepaisteline päev. "Ressource´i" aias laulsid hommikupoolikul koorid eraldi, vahelduseks mängisid Väägvere ja Kärkna pasunakoorid. Kell 2 pärast lõunat algas "Vanamuise" aias võistulaulmine. Esikoha võitis Tallinna "Estonia" seltsi meeskoor. Pidu oli lõppenud. Külalised hakkasid lahkuma: "Vanemuise" selts saatis "Estonia" seltsi meeskoori lehvivate lippudega Tallinna maanteeni.

Muusika → Muusika
108 allalaadimist
Ristija Johannes
22
pdf

Ristija Johannes

näoga tütarlaps, kes vaatab mida kandikule asetatakse. Ta on sellise näoga, nagu poleks see just raiutud inimese pea, vaid ükskõik mis igapäevane asi. Ta nägu ei peegelda mingeid emotsioone. Ta pea on kallutatud veidi kuulekuse märgiks, huuled kokku pressitud. Ta lihtsalt täidab ema käsku. Lucas Cranach Vanema Salome (Vt. Illustratsioonid. Pildid 64–67) on igal pildil erinev, kuid näoilme meenutab pigem Salomet Solario piltidelt. Huvitav on pilt 67, kus Salome on kuninga ja peoliste ees, kandik Johannese peaga käes. Lisaks Salome näole, kelle nägu ei ilmuta emotsioone, kuid pilk pole enam suunatud allapoole, nagu Solario piltidel, vaid vaatab ette kuninga poole. Kuningas on üles tõstetud kätega. Tema poos ja nägu peegeldavad vastikust. Ainus rahulolev figuur selles stseenis on Heroodia, kes sai oma tahtmist. Külalised on ilmselgelt segaduses. Naine puuvilja vaagnaga on hämmingus, kandes oma kandikut ja silmitsedes inimpeaga kandikut Salome kätes. 2.3

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Esimene Üldlaulupidu
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

Eriti palju huvi pakkusid aga algupärased eesti koorilaulud. Kontsert lõpetati riigihümniga. Hoolimata vihmasest ilmast õnnestus kontsert niisama hästi kui eelmisel päeval ja jättis kuulajatele võimsa mulje. Lõpuks oli vaimustus niivõrd suur, et platsilt lahkuti üsnagi vastumeelselt. 13 Kolmas pidupäev Kolmandal pidupäeval oli vihmasadu lõppenud ja päike paistis selgelt rõõmsate peoliste peale. Kell 9 algas jälle rongkäik ja liikus endise marsruudiga peoplatsile. Hommikul kell 10 algas ,,Ressource'i" aias üksikute kooride esinemine. Kontserti avas Väägvere pasunakoor piduliku marsiga. Laulukooride üksikesinemist alustasid Tartu-Maarja vilunud lauljad. Sellele järgnesid teised koorid varem loositud järjestuses. Võimsa ühendkoori kõrval pakkusid eri kooride esinemised omalaadset vaheldust, ning samuti ka sisulist erinevust

Muusika → Muusikaajalugu
96 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 338-350-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
28
docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

vutati   paremaid   tulemusi tunnustuse omandas ka   linnast   väljas   (näit. Karja tänaval). Uudset lähenemist võib näha ka peoliste   rongkäiku   vaadati   ja   selles   osaleti Valve   Pormeistri   Lillepaviljon “Estonia” kauaaegne dirigent Eri Klas. 1970. ja   ja   Kurtna   lin­ 1980. vaimustusega.

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun