SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise
Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud.“ (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4 – 5). On kahesugust agressiivsust – impulsiivne ja tahteline. Esimene on vihast, ärritusest või hirmust tingitud, teine on etteplaneeritud, kindlale eesmärgile suunatud tegevus. Poistel esineb enamasti avalikku, kehalist ja otseselt väljapoole suunatud agressiivsust. Tüdrukutel esineb enda vastu suunatud, varjatud, verbaalset ja kaudset agressiivsust. (Rüdiger Penthin, 2003, 10). Agressiivse lapse iseloom ja käitumine Agressiivne laps käitub nartsissistlikult. Tal on nõrk enseväärikustunne ja minakesksus, vajadus imetluse ja tähelepanu äratamise järele, vajadus mõju avaldada, vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema, võimetus teisele inimesele kaasa tunda, ta kahetseb vähe või ei kahetse üldse, kõik teised peale ta enda on kõiges ebameeldivas alati süüdi,
Emotsionaal ja käitumisraskused (EKR) on koolis kasutatav üldmõiste õpilase kohta, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljapoole õpilaste käitumise ,,normaalsuse piire". Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena eksternaliseeriv käitumisprobleem Eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiu...
Just poiste puhul varitseb suur oht, et nad võtavad kogetud käitumise kaasa edasisse ellu, muutudes ise samuti seksuaalselt vägivaldseks. Seksuaalse vägivalla teiseks vormiks on abielus või koos elavate partnerite vahel toime pandud vägistamine. Ka sel juhul on tegemist mehe prutaalse vägivallaaktiga, mille pojad, kui nad juhtuvad seda pealt nägema, võivad oma ellu kaasa võtta. (Viide: Agressiivne laps (2003), Rüdiger Penthin, Kunst ) 9 Raputatud lapse sündroom Lapse raputamne on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi. Enamasti on lapse raputamise põhjuseks lapsega tegeleja toimetulematus stressi või vihaga, näiteks olukorras kus laps ei lõpeta nutmist. Raputamist võivad esile kutsuda raskused
Agressiivsuse põhjused Sisukord 1. Mis on agressiivsus? lk 1 2. Mis kutsub abressiivsuse esile? lk 1 3. Instinktiteooria lk 1 4. Agressiivsuse kaasmõjud lk 1-2 5. Melanie juhtum lk 2 5.1. Ema probleemid lk 2 5.2. Isa nõudmised lk 2-3 5.3. Vanemad, kes on ise alles lapsed lk 3 5.4. Laps kelle soove ei mõisteta lk 3-4 6. Ralfi juhtum lk 4 6.1. Oodatud laps, ent mitte tunnustatud lk 4 7. Kasutatud kirjandus lk5 Mis on agressiivsus Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimese vererõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Teine agresiivsuse vorm on tahteline, etteplanee...
( võimuvahekorrad, suured erinevused omandivallas). Kaasmõjurid: kalduvused ja pärilikkus, tähelepanuhäire, õpiraskus. Psühhiaatrilised haigused; orgaanilised ajukahjustused; narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine; isiksus- või käitumishäired 3 AGRESSIIVSET KÄITUMIST SOODUSTAVAD TEGURID Vanemapoolne vägivald. Kui vanemad ,,käituvad ise vägivaldselt, on nad lastele negatiivseks eeskujuks, lapsed näevad agressiivset eeskuju ja matkivad seda"( R.Penthin, 2001)." Lapsed võtavad üle kogetud käitumise"( R.Pentin, 2001). Seksuaalne kuritarvitamine. Vägivald, mida nimetatakse armastuseks, s.t. üheks laste kallal toimepanevast vägivallaktist on seksuaalne kuritarvitamine perekonnas ( R. Pentin, 2001). Verbaalne vägivald. See on sõnaline vägivald, vanemate agressiivne kõnepruuk, mille tulemus on lapse hingeline traumeerimine. ,, Peksupoisist saab sageli lööja". Irooniline kõnepruuk võib tugevalt mõjutada lapse enesehinnangut.
annaabi.ee 
