Majanduspoliitika, rahapoliitika, fiskaalpoliitika (seletused, ülesanded). majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus. rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol. riigi sekkumine maj.- maksu soodustused, suurenda riigi kulutusi, soodustades hoiustamist, piirata tarbimist, mõjutades pensionitega. 12. Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited). tööturg- süsteem kus ühed pakuad töökohti ja teised otsivad töökohti. hõivepoliitika- poliiitika mis tegeleb tööturu probleemidega 1. passiivne tööturupol- makstakse toetusim abirahasid, töötuskindlustus maks- 2,8 % + 1,4 % riik 2. aktiivne tööturupol- töökohtade loomine, koolitused. 13. Tööealise rahvastiku jagunemine. eestsi 15-74, EL 15-64
Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla. Veelgi enam jääb see alla maailma keskmisele laste arvule naise kohta, mis on 2,8 . Sündimuse vähesust seletatakse ühiskonna muutumisega enam isiksusekeskseks, millest tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende kõrval on abikaas- ja emarolli osatähtsus vähenenud), laste (kasvatamise) hinna tõusuga, religiooni mõju kahanemisega. Imikusuremus on 5,8, st 5,8 väikelapse suremist iga 1000 sünni kohta
Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla. Veelgi enam jääb see alla maailma keskmisele laste arvule naise kohta, mis on 2,8. Sündimuse vähesust seletatakse ühiskonna muutumisega enam isiksusekeskseks, millest tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende kõrval on abikaas- ja emarolli osatähtsus vähenenud), laste (kasvatamise) hinna tõusuga, religiooni mõju kahanemisega. Imikusuremus on 5,8, st 5,8 väikelapse suremist iga 1000 sünni kohta
rikkumist, kuid loobudes headest tavadest ning eirates rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nii said riigid varjata oma eelarvepuudujääke ja võlatasemeid eri viisidel, muuhulgas järjekindlusetu arvepidamise, eelarveväliste tehingute ning keeruka struktuuriga võla- ja valuutaderivatiivide abil. Näiteks sai Saksamaa 2005.06. aastal 15,5 miljardit eurot Deutsche Telekomi, Deutsche Posti ja Deutsche Postbanki pensionitega seotud maksete väärtpaberistamisest, kuid garanteerisid maksed nii, et investorid kandsid vaid Saksa valitsusvõla riski ja lõpuks registreeriti tehingud Euroopa rahandusstatistikas riigilaenu, mitte varade müügina. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga
Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega. ° Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim. ° Tõsteti makse. Louis XIV hakkas alles pärast Mazarini surma valitsema absolutistlikult. Absolutismi kõrgaeg. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning tema lisanimeks sai Päikesekuningas. ,,Riik see olen mina". Üle kõige väärtustas kuulsust, mille nimel pidas sõdu. Lasi ehitada ka Versailles'i lossi Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti
On tekkinud küsimus, kas kodakondsusnõude kaotamine AT-s töötamisele muudab AT ka tegelikult avatuks? Pigem ei, kuna lisaks sellele, et ametniku töö eeldab väga head riigi struktuuri, toimimispõhimõtete ja seadusandluse ning vastava keele tundmist (need kujutavad endast raskendavaid tegureid, aga samas on võimalik suure soovi korral ära õppida), siis riikide erinevatest avaliku teenistuse süsteemidest tingituna tekivad suured probleemid riikides väljateenitud pensionitega ja staaziga, mis teistes liikmesriikides on väga erinevad. 29. Lobitöö ja demokraatia (van Schendelen) (V loeng) Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (2005) 311- 350. Antud artikli eesmärgiks on välja tuua lobitöö mõju EL'i demokraatiale, kus demokraatiat nähakse kui sõltuvat ja lobitööd kui sõltumatut muutujat. Lobitööd on EL'i mängumaastikul kritiseeritud selle n.ö laastava mõju tõttu EL'i demokraatlikule toimimisele
annaabi.ee 
