Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-100-280)=1547.7kr kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-200-280)=1526.7kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=10000-1547.7-100-280=8072,3 kr - kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=1000-1526.7-200-280=7993,3 kr - kui esitas 2009
tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Brutopalk: 10000 kr Tulumaksuvaba miinimum/maksuvaba(MV): 2250 kr Pensionikindlustusmakse(Pk): 2% brutopalgast= 200 kr Töötuskindlustusmakse(Tk): 2,8% brutopalgast = 280 kr a) Tulumaks(TM): Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-200-280)*21%=7270*21%=1526,7 kr Neto(Nt): Neto = Nt = Bt TM Pk Tk (Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Tootuskindlustus)
Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html,http://www.youtube.com/watch? v=a67KC1Pr3HQ, Filosoofia ajalugu tipult tipule(E. Saarinen) Tõsistele Kierkegaardi huvilistele ka üks loeng:http://www.ylikool
ravikindlustus teenust. Eesti öeldakse, et haridus on tasuta, aga mina nii ei ütleks.Eriti kallis on haridus neile, kes ei ela oma kooliga samas linnas ning selletõttu elavad näiteks ühikates või korterites ja nendes elamise eest maksma peavad. Heaoluriigis läheb umbes pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Töötavad inimesed peavad oma palkadest maksma erinevaid makse. Näiteks pensionisambasse ja töötuskindlustusse. Samuti arvestatakse maha tulumaks sellest osast, mis kuulub maksustamisele, tulumaksu vaba osa on sellest kõigest pisike osa. Töötuskindlustuse maks läheb riigile ja riik jagab selle abivajajate vahel ning selle maksu maksmise eest saab kindlustunnet töötav inimene juhuks, kui ta peaks oma töö kaotama. Selle järgi Eestis on heaoluriik, aga samas ei nõustu ma sellega, et töötav inimene tegelikult saab omale nii vähe
ühes lasteaias, info kättesaadavus lastehoidude kohapealt. Aktuaalne teema oleks siiski lastetoetuse tõstmine. Praegused toetused on naeruväärsed igas valdkonnas ja isegi kui pole palju lapsi, pole ka lapsevanematel kellel on üks laps mingitki kindlustunnet. Abi peaksid saama kõik need,kes abi vajavad. Toetava keskonna edasiarendamine sündivuse suurenemises olid kõik punktid mõistlikud. Üks täidetutest oli lisa maksmine pensionisambasse. Minule tundus see ebareaalne, kui pensioniea piirmäära on tõstetud, arvatavasti tõstetakse tulevikus veelgi. Eks tulevik ole ka tähtis, aga pigem panustaks perede toetusteks. Teemade lastetute pere toetamine ja laste õiguste kaitsmine olid teemad ettevalmistamisel ja mõistlikud alapunktid. Vanemahariduse ja perenõustamise kättesaadavuse parandamine teema, mis vajab ka süvenemist ja need punktid millele tähelepanu pöörata olid olemas, kuigi paarisuhete purunemise ennetamine,
Tervisehoid: 7,3%/ 8,2% Alates 2013 võib töötaja, kes teenib üle 52200/aastas, valida era tervisekindlustuse, ka sel juhul maksab tööandja poole kindlustussummast, kuid mitte rohkem, kui 314,02 /kuus. Töötuskindlustus: 1,5%/ 1,5% Töövõimetuskindlustus: -/sõltub maksustamise klassist, laste arvust. Töötaja maksukoormuse näites on toodud abielus, ehk siis 4.-ndasse maksustamise klassi kuuluv, kahe lapsega inimene, kes on sündinud peale 1978.aastat, maksab kohustuslikult pensionisambasse, on protestantliku kiriku liige ja tal on tavaline, kohustuslik tervisehoiu plaan. Ning ta teenib 2012.a, II poole seisuga, Saksamaa keskmist palka, ehk 3695 eurot, brutos. Arvestatud on tulumaksuvaba osa, 667 eurot kuus. Sakslase maksukoormus: BRUTO: 3695,00 -tulumaks 645,58 -solidaarsusmaks 24,93 -kirikumaks 36,27 -kogumispension (9,45%) 349,18 -töötuskindlustus (1,5%) 55,43
koolituskulud, heategevuslikud kingitused ja annetused) maksimaalse mahaarvamise summa ühe inimese kohta olema 1920 eurot aastas. Kaob lähetustega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär nii riigisisese kui ka välislähetuse korral. Lähetustega seotud majutuskulu loetakse sõltumata selle suurusest ettevõtlusega seotud kuluks ning sellega ei kaasne täiendavat maksukohustust. Alates 01.01.2012 ei maksustata tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III pensionisambasse. Tööandjale on tulumaksuvaba limiit 15% töötajale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Alates 2012. aastast on maksumaksjal samal või 3 järgneval maksustamisperioodil õigus maksustatavast tulust maha arvata ka metsa majandamisega seotud kulud. Alates 2012. aasta jaanuarist on tööandjatel võimalik oma töötajatele anda tasemekoolitust (sh ülikooliharidust), ilma et sellega kaasneks erisoodustusena maksustamine. 2
seadusandlus jaoks Monopolidevasta-ne poliitika X Riik sekkub väga vähe Infopuudulikusest ülesaamine X Iganädalal on inftunnid, lisaks pressiteated Kindlustus X Riik ei kindlusta oma rahvast Rahandus-regulatsioon Võrdsuse edendamine Sotsiaalkindlustuse korraldus Ümberjaotav pensionisüsteem X Riik maksab raha pensionisambasse Peretoetused X Paljulapselised pered saavad toetust, lisaks emapalk Aktivistlikud Turust tingitud puuduste X Riik ei reguleeri majandust korrigeerimine Erasfääri tegevuse X Riik ei sekku erasfääri koordineerimine Turgude edendamine X Loovad mingilmääral soodsamaid
ning astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis. 13. novembril sai Reformierakond 16- aastaseks. 1994. aastal mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast oli välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga (2009-2010) suurenes erakond laienemiskampaania käigus 2000 liikme võrra. Reformierakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania sõnumiks sai "VÕID KINDEL OLLA". 2012 1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid. Valitus kiitis jaanuaris heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013. Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme. Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas. 2013
Oluline oli ka see, et nii era- kui ka avalikus sektoris ei tähendanud palgakulude vähendamine mitte üksnes või valdavalt koondamisi. Võib arvata, et Eesti elanike leppimine raskete aegadega osutus lihtsamaks seetõttu, et head elu oli nauditud vaid mõned aastad ning mäletati veelgi raskemaid üleminekuaastaid 90ndatel. Nüüd on valitsus asunud tasapisi eelnevaid karme kokkuhoiumeetmeid leevendama -- nii on taasalustatud riigipoolseid sissemakseid II pensionisambasse ja suurendatud kärbetega vähendatud kulutusi sotsiaalsektoris. Kasutatud kirjandus Majanduse arengusuunad.pptx http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=12540 http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_majandus http://www.areng.ee/?id=12594&item=365
annaabi.ee 
