aafrika, afganistaan, kolumbira, gröönimaa Eesti61-74a. 1)demograafiline üleminek algas euroopas 18.dal sajandil2)tegurid, mis tingivad demograafilise ülemineku:3)riigid, mis on praegu demograafilise plahvatuse etapis: india ja suurbritannia 4)riigid, mis iseloomustavad kaasaegse rahvastiku tüüpe: nigeeria ja sierra leone 5)rahvastiku vananemine toob ühiskonnale kaasa: tervisehoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmishoolekandes, pensionipoliitikas, perekonnasuhtes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes.
· Rahvaarv kasvab Demograafilise ülemineku teine etapp · Sündimus ja loomulik iive langeb. · Rahvaarvu kasv aeglustub · Väheneb väikelaste suremus Kaasaegne rahvastiku tüüp · Madal sündimus · Madal suremus · Rahvaarvu väga aeglane kasv vb isegi kahanemine · Abiellumine, seks ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne
ületab natuke sisserännet. See võib kaasa tuua tööealiste elanike arvu vähenemise ja haritud inimeste osakaalu vähenemise. 8. Rahvastikupoliitika Kuna Brasiilias on alanud rahvastiku vananemine, siis suureneb töö- , kooli- ja elukohtade puudus ning väljaränne. Selle tõttu peaks vähendama väljarännet, keelates inimestel riigist lahkuda ning kehtestades kvoodi. Riik peaks toetama välisinvesteeringuid. Muudatusi peaks tegema ka pensionipoliitikas – nimelt tõstma pensionilemineku iga. KASUTATUD MATERJALID Britannica [joonis 1] Rahvastiku tihedus. Loetud: http://kids.britannica.com/eb/art-60144/Population-density-of-Brazil, 28.09.2014 Countries of the world. Loetud: http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_s q_km_2009_0.html, 28.09.2014 Migrationsmap. Loetud: http://migrationsmap
Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Meetmed nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid(kindlustushüvitised, abirahad, toetused) TÄHTSAMAD SOTS.POL TEOSTAMISE VIISID 1.Sotsiaalkindlustust a)kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu ainuüksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul.b) Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse.c)Hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. d)Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb
liiklusõnnetused, enesetapud, kuritegevus, kk saastatud. 6.Miks naised elavad kauem, kui mehed. meestega juhtub rohkem õnnetusi (liiklusõnnetused), nad suitsetavad ja joovad rohkem, töötavad üle ning neil võivad tihedamini esineda infarktid ja nad teevad kergemini enesetappe, naised elavad tervislikumalt. 7.Probleemid seoses rahvastiku vananemisega. muutused toimuvad nii tervishoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne.Eakate inimeste tervis pole enamasti nii tugev kui noortel, seega on oodata arsti-ja hooldusteenuste vajaduse suurenemist ja arstimite tarbimise kasvu, suurenevad kulutused sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses
või isegi väheneb. Abiellumine ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud kui varem. Laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal tõuseb (20-25%). Demograafiline plahvatus- kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Rahvastiku vananemine- muutused toimuvad tervisehoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtuses jne. Kui eakaid on rohkem, siis suureneb vajadus arsti- ja hooldusteenuste järgi. Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta). Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta). Iive- teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul
19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid (kindlustushüvitised, abirahad, toetused) Sotsiaalkindlustust kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu ainuüksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks peab inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima kindlustuslepingu ja tasuma sissemaksed. Õnneks ei juhtu iga autoga avariid, mistõttu kogunebki kindlustusseltsil sissemaksetest piisav summa, millega kahjusid korvata
elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksed tasud ja suure tootluse. 10 Hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vastavaid ümberkorraldusi. Kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid. Uued trajektoorid PENSIONIPOLIITIKAS: Kulukaim osa HRi sotsiaalpoliitikast. Pensionisüsteemid suure fiskaalse, demograafilise ja majandusliku surve all. Raske muuta- põlvkondade vaheline ‘leping’ . Pierson’i peamine objekt retrenchment’ist rääkides. Nn double-payerproblem, blame-avoidance strategies Samas on transformatsioon aset leidnud, sageli isegi mitte niivõrd suured reformid, kuivõrd policy drifts. Kolm trendi: Multipilllar; Erafondide integreerimine avalikku süsteemi; Exit-strateegiate lõpetamine ja
annaabi.ee 
