uskumatut terved ja energilised. Meie inimesele võib see osutuda vastuvõetamatuks, kuid selle eluviisi mõistmiseks ongi vaja oma mõttemaailma natuke ümber kujundada. On ehk harjumatu, et kuigi sa ei teeni oma igapäevase tööga praktiliselt mingisugust tulu, on sinu jaoks kaubad, mida võrgustik toodab, tasuta. Kuigi sul pole pangas kontot, makstakse kinni sinu haiguste ravi ja su laste koolitus kus iganes koolis, kui kogukond selles õppimist kasulikuks peab. Kuigi sul pole pensionifondis raha, võimaldatakse sulle senise kvaliteediga elu su päevade lõpuni. Kui sa tahad reisida, oled alati oodatud peatuma mõnes Asoke harukommuunis. Kuigi nende kontodele ei laeku igakuiselt suuri summasid, on neil olemas kõik eluks vajalik, samas puudub neil mure homse päeva ja tagasimaksmist vajava pangalaenu pärast ning nad sisustavad oma päevi igavust tundmata kõige muuga peale arvutimängude ja rämpstoidu.
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel")
omava elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustusleping. III sammas käivitus 1998. aastal. Täiendav kogumispension erineb kogumispensionist ehk II sambast peamiselt selle poolest, et sissemaksete tegemine on kõigile vabatahtlik ja sissemaksete suurus ei ole riiklikult määratletud. Täiendava kogumispensioni kogumine võib vastavalt inimese eelistusele toimuda kas kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu alusel või pensionifondis osaledes. Seega erinevalt kogumispensionist ehk II sambast saab vabalt valida erinevate pensionikindlustustoodete vahel. Samaaegselt võib teha sissemakseid mitmesse erinevasse pensionifondi või sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga. Pensioni hakatakse välja maksma kindlustuslepingus või pensionifondiga sõlmitud lepingus kokkulepitud ajal, kuid mitte varem kui isiku 55-aastaseks saamisel. Võrreldes
aastal. Nimetatud fondid on mõeldud investorile, kes tahab suuremat pikaajalist kapitalikasvu ning on valmis taluma keskmist pensionivara väärtuse kõikumist. Kõik fondid investeerivad 50% aktsiatesse ja võlakirjadesse. Investor peab olema valmis võtma keskmisest kõrgemat riski ning arvestada tuleks pikema investeerimistähtajaga. Progressiivse Pensionifondi soovituslik kogumisperiood on rohkem kui 3 aastat ning LHV L fondis on mõistlik investeerimispikkus enam kui 10 aastat, Pensionifondis K3 pole ajaliselt seda välja toodud. Hetkel on LHV XL samade tingimustega, kuid tootlikum kui LHV L. Alates 2012. aastast muutub LHV XL kõrge riskiga pensionifondiks. Kõrge riskitasemega on Swedbank'i Pensionifond K4 ning SEB Energiline Fond. 7 Mõlemad on loodud 2009. aastal. Need fondid on loodud kõrge riskitaluvusega investorile, kes on suurima oodatava pikaajalise kapitalikasvu nimel valmis taluma
pangast raha välja samuti iga kuu lõpus) Aastaid maksta = 35 Tarbida = 20 I = 10% PV = 3000 X ( 1 - 1/(1 + 0,1/12) ‘ 20 X 12) / 0,1/12 = 3000 X 103,56 = 310680 Sellest peale läks mul lappe!!!! Finantskaasus 14 (annuiteetse rahavoo perioodide arv) Teie 62-aastastel vanavanematel on 100 000 euro suurune pensionifond. Palun 43 hinnata, kui kauaks (mitmeks perioodiks) jätkub selles pensionifondis olevat raha eeldusel, et aastane nominaalne intressimäär on 7% ning fondist toimuvad igakuused väljamaksed 750 euro suuruses summas. Milliseid soovitusi Te oma vanavanematele annaksite? PV = 100 000 Inom= 0,07 Väljamaksed 750€ Ei mõtle välja mis valem siia käiks… finantskaasus 15 (raha ajaväärtus) Oletame, et vanaema Maali võidab loteriiga 20 000 000 €, mis makstakse talle tulumaksuvabalt kohe ühekordse summana välja. Sealsamas, peale võidusumma
Maksuobjekt. Maksumäär. Avansiliste maksete tasumine. Sotsiaalmaks on riikliku pensioni- ja ravikindlustusfondi tulude saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud, ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Kui FIE on tööandja, siis maksab ta sotsiaalmaksu ka oma töötajate eest. Sotsiaalmaks on isikustatud maks. See tähendab, et makstud sotsiaalmaks kantakse riiklikus pensionifondis maksumaksja kontole ja tulevikus sõltub makstud summast pensionifondi osaku suurus ehk pension. FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta ning sotsiaalmaksu määraks on ühtne 33% maksustatavalt summalt, kusjuures 13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi. FIE sotsiaalmaksuga maksustamisel kehtivad minimaalse ja maksimaalse sotsiaalmaksu kohustuse mõisted. Minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on määratud eelarveaastaks kehtestatud kuumääraga, mis on ka 2005
annaabi.ee 
