Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin (Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Mandriga on saar ühenduses La Manche'i tunneliga. Põhja-Iirimaad eraldab Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. (LISA 1) Saar on peamiselt ühtlase pinnamoega, loe pool on pinnamood mägisem (Cumbria), järvede piirkond (Lake District) ja maa keskosas asuv Penniini mäeahelik, mida nimetatakse "Inglismaa selgrooks". Inglismaa kliima on pehme ning tuntud oma niiskuse poolest. Talvel ei lange temperatuur sisemaal oluliselt alla nulli, suvel omakorda ei tõuse temperatuur palju üle 30 kraadi. Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse
Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi lath. Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju-kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja- Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC
Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja- lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08) 1.3. Arengutase 6 Suurbritannia kuulub esimesse maailma ehk kõrgelt arenenud riikide hulka. Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga. · SKT
Suuremad jõed on: Thames, Ouse, Trent, Tweed, Severn, Mersey, Clyde, Tees. Suurbritannias leidub järgnevaid maavarasid: kivisütt, rauamaaki, kivisoola, kipsi, kaoliini, maagaasi (Põhjameres), naftat (Põhjameres), tina (Cornwalli poolsaarel). Sotimaa Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis. Lõuna Soti mägismaal asuv kõrgeim mäetipp Merrick on 842 meetri kõrgune. Lõuna Soti mägismaad läbib samuti põhja- lõuna suunaline põikiorgudega liigestunud Penniini mäestik. Mäestiku kõrgeim mägi on Cross Fell 893 meetrit. Suuremad järved on Loch Lomond ja Loch Ness. Ben Nevis on mägi Sotimaal Grampiani mäestikus. Ben Nevis on 1343 m ning on sellega Suurbritannia saare kõrgeim mägi. Loch Ness (gaeli Loch Nis) on sügav järv Sotimaal Highlandis, Invernessist edelas. Järv on tuntud seal väidetavalt elava legendaarse järvekoletise Nessie järgi. Järv on 37 km pikk ja kuni 1,5 km lai. Selle pindala on 56,4 km² ja suurim sügavus 226 m
Suurimad linnad: London, Glasgow, Birmingham, Manchester, Liverpool, Leeds, Newcastle. Riigikeel: puudub. Laialdaselt kasutatakse inglise keelt. 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Suurbritannia koosneb neljast ajaloolis-geograafilisest osast: Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik, mida ligendavad lubjakivi- ja kriidiastangud. Kõrgem on saare lääne ja keskosa Cambria ja Penniini mäed, Cumberlandi massiiv ning mägisem põhjaosa Lõuna-Soti mägismaa ja fjord-rannikuga Põhja-Soti mägismaa. Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi. Et kliima on pehme ja mereline, ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves, tuuline ja udune.
Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne-Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Sotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of Union'ga Inglismaa parlament ja Sotimaa parlament. Selles dokumendis kasutati uue, ülesaarelise riigi kohta väljendeid
annaabi.ee 
