varajasest lapsepõlvest asjad, mida inimesed arvasid ammu olevat ununenud ja mida nad ei olnud hilisemas elus kordagi meenutanud. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. Kuid on väga raske kontrollida, kas sellised mälestused täielikult ka tegelikkusele vastasid, siis ei saa taolisi tõendeid veenvaks pidada. Pealegi taastusid ,,kaotatud mälestused" ainult 7%-il Penfieldi patsientidest. Harry Bahrick järeldas vanemaealiste inimeste aastaraamatute katsest seda, et on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsioon (nt suur osa võõrkeele- ja matemaatikateadmistest). On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles 3 aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena
ajast, sealhulgas varasest lapsepõlvest asjad, mida inimesed arvasid ammu olevat ununenud ja mida nad ei olnud hilisemas elus kordagi meenutanud. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. Kuid et on väga raske kontrollida, kas sellised mälestused täielikult ka tegelikkusele vastasid, siis ei saa taolisi tõendeid veenvaks pidada. Pealegi taastusid "kaotatud mälestused" ainult 7%-l Penfieldi patsientidest. 1970. aastatel uuris Ameerika psühholoog Harry Bahrick vanemaealiste inimeste mälu sel viisil, et palus neil kolledzi aastaraamatute abil meenutada inimeste nimesid, kellega nad olid mitukümmend aastat varem ülikoolis koos õppinud, ja nende nägusid pildil ka ära tunda. Loomulikult olid nimed halvemini meeles kui näod, kuid äratundmise protsent oli mõlemal juhul siiski üllatavalt kõrge. Bahrick järeldas nii sellest, kui ka muudest uuringutest, et
KÕNE LATERALISATSIOON - Anatoomiline iseärasus, vasakul lanum temporale 65% Ajukoort on vaja, mis kõnelihaseid kontrollib, frontaalsagaras. See ka, et saame rääkida, inimestel. mida vaja on, planeerime, mida tahame öelda, artikulatsioon, düsartria kõned ei tule välja, kõne moodustamine oleks korras, pudikeel – häälikud vahetatakse ära. Kogu lihaskond nõrk PENFIELDI KÕNEPIIRKONNA KAARDISTAMINE või osaliselt mõrk, halvatud, ei saa kiiresti formuleerida õigeid häälikuid. Esmalt lasta lõuga Epilepsia haigetel, elektroodid ajju, meditsiinilise näidustusega in, stimuleeritakse liigutada. Ekspressiivse kõne häirega ei saa liigutust teha, keele torutamine, keele üht põske
Kuid selle tõestamiseks ei ole teadlastel piisavalt materjali. Surmalähedasi kogemusi ei ole võimalik teadlastel laboratooriumi tingimustes esile kutsuda ja sellepärast teadlased ning ka arstid ei usu surmalähedaste kogemuste tõepärasusesse. Teaduses on levinud arusaam, et inimese teadvus on aju elektromehaaniliste protsesside tagajärg. Inimese surma korral lõppeb sellise teooria kohaselt inimese teadvus ja seega ka kogu elu. Kuid seda teooriat peab veel tõestama. Näiteks Wilder Penfieldi neurokirurgilised uurimused viitavad inimese teadvuse sõltumatust füüsilisest ajust. Ta jõudis järeldusele, et inimese teadvus on võimeline eralduma oma füüsilisest ajust. Tänapäevane teadus ei suuda enamasti olla ilma eelarvamusteta ja sellest tulenevalt ei saa teadus ratsionaalselt hinnata SLK-de realiteeti. Teadus ei tunnista elu jätkumist pärast inimese surma. Surmalähedased kogemused tunduvad lihtsalt olevad metafüüsilised nähtused, mis ei kuulu ratsionaalsesse teadusesse.
Kuid selle tõestamiseks ei ole teadlastel piisavalt materjali. Surmalähedasi kogemusi ei ole võimalik teadlastel laboratooriumi tingimustes esile kutsuda ja sellepärast teadlased ning ka arstid ei usu surmalähedaste kogemuste tõepärasusesse. Teaduses on levinud arusaam, et inimese teadvus on aju elektromehaaniliste protsesside tagajärg. Inimese surma korral lõppeb sellise teooria kohaselt inimese teadvus ja seega ka kogu elu. Kuid seda teooriat peab veel tõestama. Näiteks Wilder Penfieldi neurokirurgilised uurimused viitavad inimese teadvuse sõltumatust füüsilisest ajust. Ta jõudis järeldusele, et inimese teadvus on võimeline eralduma oma füüsilisest ajust. Tänapäevane teadus ei suuda enamasti olla ilma eelarvamusteta ja sellest tulenevalt ei saa teadus ratsionaalselt hinnata SLK-de realiteeti. Teadus ei tunnista elu jätkumist pärast inimese surma. Surmalähedased kogemused tunduvad lihtsalt olevad metafüüsilised nähtused, mis ei kuulu ratsionaalsesse teadusesse.
Surmalähedasi kogemusi ei ole võimalik teadlastel laboratooriumi tingimustes esile kutsuda ja sellepärast teadlased ning ka arstid ei usu surmalähedaste kogemuste tõepärasusesse. 70 Teaduses on levinud arusaam, et inimese teadvus on aju elektromehaaniliste protsesside tagajärg. Inimese surma korral lõppeb sellise teooria kohaselt inimese teadvus ja seega ka kogu elu. Kuid seda teooriat peab veel tõestama. Näiteks Wilder Penfieldi neurokirurgilised uurimused viitavad inimese teadvuse sõltumatust füüsilisest ajust. Ta jõudis järeldusele, et inimese teadvus on võimeline eralduma oma füüsilisest ajust. Tänapäevane teadus ei suuda enamasti olla ilma eelarvamusteta ja sellest tulenevalt ei saa teadus ratsionaalselt hinnata SLK-de realiteeti. Teadus ei tunnista elu jätkumist pärast inimese surma. Surmalähedased kogemused tunduvad lihtsalt olevad metafüüsilised nähtused, mis ei kuulu ratsionaalsesse teadusesse.
annaabi.ee 
