kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui uhkus kodulinna pärast selle pealinna, kuhu viib iga Eestimaa tee ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja Edgari loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur eestlane ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt kriisi tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime...
kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime...
" Selle all mõtles Hamlet, et parem on lasta eluküünlal rahulikult põleda ning pingutada ja saada üle raskustest. Kui inimene sureb, siis on see igavaseks. Eluga on inimhinged rohkem kursis, kui sellega, mis juhtub pärast seda. Pikalt mõtiskledes positiivsete ja negatiivsete asjade ning kõige muu üle, mis võib juhtuda või olemata jääda, muudavad hirmu surma ees aina suuremaks. Nagu Hamlet lausus: "Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki..." Monoloogi lõpus jõuab Hamlet järeldusele, et enesetapp ei lahenda tema probleeme lõplikult. Kättemaks jääks ikkagi sooritamata ning selle tõttu ei valitseks õiglus.
.. VANAEMA: (Agressiivselt) Kohtu aeglust ja võimu jultumust ning jalahoop, mis malbe teenekust saab väärituilt. EMA: Kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? ISA: Kes koormat kannaks ja higistaks ning ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma. VANAEMA: (Väriseva häälega) Sel uurimata maal, kust ükski rängur ei tule tagasi. ÕDE: Ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste tundmatute juurde? EMA: Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki. ISA: Ja südiduse loomulikust jumest. ÕDE: (Mõttlikult) Saab nukra mõtte põdur kahvatus. POEG: Ning lennukad ja tähtsad ettevõtted. VANAEMA: (Viibutab sõrmega) Teelt targutuste tõttu kalduvad. KOOS: Ja kaotavad teo nime... Soovivad vaikselt üksteisele head isu ning istuvad. Lõpp.
See oleks lõpetus, mis hardasti uurimata maal, kust ükski rändur ei on ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? tule tagasi, -ei rabaks tahet, mis Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod pigem talub tuntud halbusi, kui pageb meil võivad tulla selles surmaunes, kui teiste, tundmatute juurde? maise möllu puntrast pääseme, Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, kõiki miks viletsusel iga on nii pikk: ja südiduse loomulikust jumest kes taluks aja piitsutust ja torkeid, saab nukra mõtte põdur kahvatus rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime... Pildid Nii kujutatakse Hamletit, kui ta esitab
kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime...
Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. Cidist pajatavad kroonikad ja tema eluloo motiivid on pakkunud ainet hilisemale kirjandusele, näiteks Pierre Corneille' tragöödiale ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõlve kangelasteod. ,,Nibelungide laul" on kuulsaim teos keskaegsest saksa kirjandusest. 13. sajandi algusest pärineva eepose lõi tundmatu rändartist
ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?"( lk 56) väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Pikalt mõtiskledes positiivsete ja negatiivsete asjade ning kõige muu üle, mis võib juhtuda või olemata jääda, muudavad hirmu surma ees aina suuremaks. Nagu Hamlet lausus: "Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki..."(lk 56) Monoloogi lõpus jõuab Hamlet järeldusele, et enesetapp ei lahenda tema probleeme lõplikult. Kättemaks jääks ikkagi sooritamata ning selle tõttu ei valitseks õiglus. Sama probleemi ees võib seista ka tänapäeva inimene. 9. Mille poolest näidendi tegevuse arengus on oluline III vaatuse stseen näitlejatega? See on oluline, sest nii saab Hamlet olla kindel, et tema isa tappis Claudius. III vaatuse 4. stseenis tapab Hamlet Poloniuse
kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui end igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks, ja higistaks ja ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma - sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi, - ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime... Pilet 12 Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe; Dante ,,Jumalik komöödia" 1. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe Renessanss oli Tudorite valitsemisajal =Inglise keel tähtis =1485 1603 -Viimane valitseja seal oli Elizabeth I
annaabi.ee 
