usaldustunne oma ligimeste suhtes, peavad teda ümbritsevad lähemad inimesed (ema, isa, õed- vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid. Laps peab tundma, et on turvalises keskkonnas. Selles eas peab lapsega eriti palju tegelema, see tagab ka tema edasise terve arengu. Kui lapsega ei tegelda imikueas piisavalt, või kui ta ei tunne end omas keskkonnas piisavalt turvaliselt, võivad tekkida tema arengus lüngad, inimeste pelgamine ja mitmesugused sotsiaalsed probleemid. Võttes aluseks inimvajaduste hierarhia liigitused Abraham Maslow`lt (ehk Maslow püramiidi), peavad imikueas olema rahuldatud järmised etapid: 1. füsioloogilised vajadused vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; Ja mõningal määral võibolla ka: 4
ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV. Maskuliinsus/ feminiinsus karjäär, pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite saavutustele orienteeritus vs elukvaliteet, suhted, järele toetus V. Ajaline orientatsioon huvi ja orienteeritus VI. Leebus/ nõudlikkus tänasele päevale või kaugemale tulevikule
Milleks on vajalik mitteheteroseksuaalne identiteet? Ajalooliselt on identiteedi piiritlemine olnud selleks et ühiskonnas teiste inimestega sarnaseid õigusi omandada. Sageli eeldatakse, et homoseksuaalne inimene esindab alati oma seksuaalset identiteeti kuid igal ühel on oma vaade ning sellega ka omalt poolt vormistatud identiteet, mis kuulub iseendale. 7 peatükk- homofoobia o Homofoobia- homoseksuaalsete inimeste pelgamine, kartmine või vastumeelsus nende suhtes. o Homofoobiasse kuuluvaid inimesi nimetatakse ka skinheadideks. o Homofoobia võib tuua ohtu oma massiliikumistega iga aastaselistesse gei paraadidesse või niinimetatud marssidesse. Vabadus toetada inimõigusi Maailmas hoitakse sageli ranget heteronomatiivset joont. Tänavatel käest kinni hoidmine on keelatud, suudlemine avalikkes
abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda (Hofstede 1991; vt indekseid ka Pajupuu 2000). Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work- related values (vt ka Hofstede 1991). 1) individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus; 2) võimudistants - millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust; 3) ebakindluse tõrjumine -ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele; 4) maskuliinsus/feminiinsus: "maskuliinsus" rõhutas pealekäivust ja karjäär, "feminiinsus" rõhutas elukvaliteeti, suhteid ja toetust. Maskuliinsus ja feminiinsus: orienteeritus saavutustele või hoolitsusele Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad
34 Tervelt viiendik (21%) ei oska öelda, millest autor järeldab, et mõned sellise vastuse valinud ei tea, mis on homofoobia. 12. Mis on teie arvates homofoobia? Kõige enam arvatakse, et homofoobia on homode/seksuaalvähemuste/geide ja lesbide · kartmine, · vihkamine, · mittesallimine (sallimatus, nulltolerants), · mittemeeldimine. Vähem esineb vastuseid, et homofoobia on · homode pelgamine, · homode vältimine, · homode olemasolu mahasalgamine, · homode eiramine, · homode jälestamine. Üksikutel juhtudel esineb arvamust, et homofoobia on · homode haigus, · homode näkku solvamine ja peksmine, · tagakiusamine, · homode vihkamine ilma mingi põhjuseta, pime sallimatus homodesse (võimalik, et endas allasurutud ihade tõttu),
indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda. Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work-related values (vt ka Hofstede 1991). · individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus; · võimudistants - millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust; · ebakindluse tõrjumine -ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele; · maskuliinsus/feminiinsus: "maskuliinsus" rõhutas pealekäivust ja karjäär, "feminiinsus" rõhutas elukvaliteeti, suhteid ja toetust. 41 Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud
annaabi.ee 
