laps ja pavad neid ratada. "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." miseb Varka ja neb end juba pimedas umbse huga tares. Prandal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei ne teda, aga kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu ta tleb, song kallale psenud. Valu on nii kange, et ta ei saa htegi sna lausuda, tmbab ainult hku endasse ning lgistab hambaid: "Bu- bu- bu- bu..." Ema Pelageja on jooksnud misasse, hrrastele tlema, et Jefim on suremas. Ta lks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi juda. Varka lamab ahjul, ei maga ja kuulab isa hammaste lginat. Viimaks on kuulda, et keegi sidab tare ette. Hrrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast klla tulnud. Arst astub tarre; teda pole pimedas nha, aga on kuulda, kuidas ta khib ja ukse klpsatades suleb. "Tehke valgust," tleb ta. "Bu- bu- bu..." vastab Jefim.
* 1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Germaine Lescalier) * 1957 Eduardo De Filippo "Filumena Marturano" (Filumena) * 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret) * 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martha) * 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Åse) * 1962 Bertolt Brecht "Ema Couarage ja tema lapsed" (Ema Couarage) * 1963 Valdo Pant "Avarii" (Topka-Manda) * 1965 Molière "Tartuffe" (Dorine) * 1967 Jean Anouilh "Antigone" (Amm) * 1967 Maksim Gorki/Voldemar Panso "Ema" (Pelageja Nilovna) * 1968 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema) * 1969 Shakespeare "Romeo ja Julia" (Amm) * 1977 Maciej Zenon Bordowicz "Non-stop" (vanem Vana naine) * 1979 Tammsaare/Paul-Eerik Rummo "Ramilda-Rimalda" * 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet) * 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Anna Dmitrijevna) * 1983 Oskar Luts "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" (Krõõt) * 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema) * 1985 David Lee Coburn "Dzinnimäng" (Fonsia) Rändesemed
ja paastuma ööl ja päeval, kuni Gogol näljutas enese surnuks. 6 Nikolai Gogol "Surnud hinged" Raamat "Surnud hinged" on väga omapärane ja huvitav. Tegelaste hulk oli suur: Tsitsikov, Manilov, talupojad, kutsar Selifan, Pavel Ivanovits, Vassili Fjodorv, Popljovin, Corat, Zjablova, Sobakevits Nozdrjov, Petruska, Zamanilov, Themistoklus, Alkid, Feitinja, Plesakov, Nastasja Petrovna, Pelageja, Potselujev, Porfiri, Pavluska, Suvorov, kapten-ispravnik, Mitjai, Andrjuska, Akulka ja Moki kifovits. Raamat räägib ühe mehe Tsitsikovi teekonnast läbi Venemaa kolgaste. Ta seikleb külast külla koos oma kutsar Selifani ja kolme hobusega. Eemärgiks on tal teha omanikega iseäralikku kaupa. Tsitsikov käib erinevates taludes, paludes öömaja ja järgmisel päeval juttu tehes, küsib perenaiselt või peremehelt, kas neil ei ole viimastel aastatel hulk talupoegi teise ilma läinud.
aasta pärast, et proovile panna seda noor armastust. Mõni aeg hiljem sõitis vürst ära ning natasa oli algul masendunud, kuid sa sellest kiirest üle. Tema elu rõõm tuli tagasi ning neiu hakkas elama samasugust elu nagu ennem. Kuid sügaval sisimas oli ta ikkagi ootusärev. Tihti peale mõtles neiu, et peigmees võiks tagasi tulla. Selleaja sees , kui kihlatu oli mööda maailma ringi rännanud, käis tema koos onuga jahil ning käis kostümeeritult pelageja danilovna meljukova juures ja ka ooperis. Teel ooperisse mõtles natasa ainult oma peigmehest, tal oli valus, et teda polnud. Sel õhtul oli natasa ilusam kui kunagi varem tema erutatud meeleolu tõi välja tema uskumatu ilu. Samal õhtul kohtus neiu anatoliga, kes vaatas natasale otsa sellise vaimustunud, sõbraliku pilguga, et tundus imelik olla talle niivõrd lähedal. Teise vaatuse ajal märkas Natasa iga kord kui ta Anatoli poole vaatas, et viimane jõllitab teda
tunni pärast tagasi haiglas: ta on ju aluspükste väel ja keegi ei usu ta juttu Pontius Pilatusest. Stravinski soovitab tal haiglasse jääda. Ivan jääb ja mõtleb seal kirja politseisse kirjutada. Stravinski on nõus ja ütleb, et Ivanile on hetkel vaja vaid rahu ja kõige paremini saab ta seda just hullumajas. IX peatükk Tegelased: korteriühistu omanik Nikanor Ivanovits, näpitsprillidega kõrend Korovjev, esimehe naine Pelageja Antonovna Uudis, et Berlioz on hukkunud, levis kulutulena ja kõik tahtsid tema korterit endale saada. Ivanovits sai tohutul hulgal kirju. Kord läks ta korterisse uudistama ja leidis sealt eest näpitsprillidega võõra. Pärast arusaamatusi tehti leping ning kogu korter, nii Lihhojodevi kui ka Berliozi osa oli nüüd mustkunstniku päralt. Nikolajevits sai sealt suure rahasumma. Lahkudes kuulis ta veel, kuidas näpitsprillidega võõras helistas politseisse ja rääkis, et korteriühistu
Järgnevalt kirjeldab ta Moskvat (hetkel elab Vanka seal). Moskva on suurlinn, kus on poodides palju kalastamis- ja jahivarustust müügil, samuti on seal ka uhked lihapoed. Vanka meenutab, kuidas nad vanasti koos vanaisaga käisid härrastele jõulupuud toomas: vanaisa tegi vahepeal piipu ja naeris külmetava Vanka üle, äkki jookseb neist mööda jänes ja vanaisa oleks meeleldi tahtnud ta kinni püüda. Vanka meenutab, et peres, kus Vanka ema Pelageja kunagi toatüdrukuna teenis, elas preili Olga Ignatjevna, kes Vankat õpetas ja talle kommi andis. Kui ema suri, läks ta perekööki 55 vanaisa juurde. Hiljem saadeti ta Moskvasse kingsepa juurde. Kirja lõpus palub Vanka vanaisa, et viimane Vanka juurde sõidaks ja ta sealt ära viiks, kuna kingsepa juures elab vaene poiss koera elu.
annaabi.ee 
