Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega. Kui talupoeg oli mõisa ees oma kohustused täitnud, võis ta oma saaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid pandi mõisakoormistele. Määrati kindlaks mõisa poolt määratava peksukaristuse ülempiir - 30 vitsahoopi. Talupoegadel oli õigus mõisnik kohtusse kaevata. Pearaharahutused (1784) põhjused ja tulemused Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool
omakorda tungisid ahelikku hargnedes peale. Võitluses langes komandoülem kapten Muskein ja üks allohvitser, 11 soldatit sai haavata. Talupoegadest langes kuus meest, kolm suri haavadesse, neli sai raskesti haavata. Püssi tule all laiali jooksnud talupojad pidasid veel järgmisel päeval plaani minna Peterburist õigust otsima, kuid 4. oktoobril kohale saabunud uus sõjaväeüksus sundis neid edasisest vastuhakust loobuma. 1806. a veebruaris sai 32 vastuhakkajat Tallinnas raekoja ees kätte peksukaristuse ja paljusid neist ootas ees sunnitöö Siberis. 2. 1841. a Pühajärve sõda Nii nimetatakse 1841. aasta septembris Pühajärve mõisas toimunud talupoegade ülestõusu. 1840. aasta viljaikaldusest tulenev näljahäda oli talurahva meeleheitele viinud ning levisid kuulujutud, et Lõuna-Venemaal jagatakse tasuta viljakat maad. Paljud talumehed läksid Riiga väljarändamise luba taotlema, kust neile olukorda selgitati ja koju tagasi saadeti. Hoolimata selgitustööst ei
Juunis keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Kui Mahtrasse tuli 50-meheline karistussalk, otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi ligi 800 meest. Kokkupõrgetes sai surma 10 ja vigastada 11 talupoega. 14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus raske peksukaristuse, mis viidi täide veebruaris 1859 Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel. Kohtumõistmine ja karistused 1100 sõdurit piiras Mahtra 4. juuniks sisuliselt ümber ja kohe algasid ka arreteerimised. Vangistatuid hoiti raudus Atla mõisa keldris ja Purilas koguni loomalaudas, kus neid üle kuulati ning viidi siis edasi Tallinna Toompea vanglasse. Juurdlust viis läbi kindralmajor N. V. Issakov, kes
Juunis keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Kui Mahtrasse tuli 50meheline karistussalk, otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi ligi 800 meest. Kokkupõrgetes sai surma 10 ja vigastada 11 talupoega. 14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus raske peksukaristuse, mis viidi täide veebruaris 1859 Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel. Kasutatud kirjandus : · http://www.hot.ee/machter/sodasisu.html · http://images.google.ee/images?hl=et&source=hp&q=mahtra+s %C3%B5da&lr=&um=1&ie=UTF8&ei=VgXbSvjSOMPt AaZq8y0DQ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CB0Qs AQwAw · http://et.wikipedia.org/wiki/Mahtra_s%C3%B5da · http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused07_1858.html
■ Põltsamaa portselan, peeglid. ● Asehalduskord: ○ 1762. aastal Katariina II; ■ 1764. aastal ringsõit Eestis; ■ 1765. aastal Liivimaal Briwne nn positiivsed määrused: ● õigus vallasrahvale; ● ülejäägi vaba turustamine; ● piirid mõisakoormistele; ● kodukari (peksukaristuse) piiramine; ● õigus mõisniku peale kaevata. ○ 1783. aasta asehalduskord: ■ 1783. aastal Paldiski, Viljandi ja Võru (1784) maakond; ■ mõlema kubermangu ette ühine asehaldur, raed ja rüütelkonnad laiali; ■ pearahamaks, hingeloendid (rahvaloendus); ● 1784. aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda. ● Kultuur: ○ Saksa kultuuriruumi mõjud;
inimeste vahel nii perekonnas, majas, mõisas, linnas , kui ka riigis. Tegemist oli põhjendatud käitumisnormidega, mis oli pidevalt sotsiaalse kontrolli all, mis võisid iga hetk esile kutsuda avaliku laituse, kui keegi neid eiras, või kiituse, kui midagi eriti hästi tegi. Ta õpetab, et peamine on töö, nii füüsiline kui ka kõlbeline. Domastroi on ajaloolise väärtusega didaktiline dokument ja allikas. Laste üle oli isa täielik käskija ja tal oli peksukaristuse õigus. Ta jälgis oma laste kasvatamist, neile ise pidevalt ja väärikalt eeskuju andes. Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid. Neile tuli õpetada käsitööd, kodumajapidamist, 15 kokkuhoidlikkust, toiduvalmistamist, puhtust, korda , ja peaasi allaheitlikust. Ta õpetas kõlbluse aluseid, hirmu Jumala ees, esimesi märke ja palveid. Isa õpetas pojale, kuidas poeg oma naisega peab käituma. Lapsed olid isa käsu all, kuni nad abiellusid
annaabi.ee 
