1960-1963 - Kennedy ,,uute rajajoonte poliitika" (õiglasem ühiskond, kosmosesse jõudmine, vaesuse kaotamine nihutades niimoodi enda ja kogu ühiskonna rajajooni) 1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi lõpu Vietnami sõjale, normaliseerusid suhted Pekingiga. 1974 Watergate'i skandaal Konservatiivne revolutsioon majanduspoliitliseks aluseks on monetarism riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed Reiganoomika Piirata riiklikku sekkumist majandusellu Piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist Toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni. Isiku.ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine.
1962. aastal tungis Hiina India idaossa, üritades seda vallutada. Kui Kuuba kriis rahumeelselt lahenes, lõpetas Hiina vaenutegevuse, kuid ei lahkunud vallutatud aladelt. 1981. aastal algasid Pekingi ja Delhi läbirääkimised piiriprobleemide üle. 1955. käis Nehru visiidil Moskvas. Hrustsovist Gorbatsovini püüdsid kõik Nõukogude Liidu juhid süvendada sõprussuhteid Indiaga. Põhjusi tuli järjest juurde. 1960.aastatel lähendas Moskvat ja Delhit nende vastasseis Pekingiga. Kui 1971. aasta kevadel ilmnes, et Washington ja Peking saavad üle vaenust, mis oli neid enam kui paarkümmend aastat lahutanud, sõlmisid Moskva ja Delhi sama aasta augustis ülikiiresti rahu, sõpruse ja koostöö lepingu, mis ratifitseeriti nelja ja jõustus viie päeva pärast. India ja USA suhted ei ole kunagi nii head olnud. 1950. Aastail pidas Washington India neutraalsust ehk mitteühinemispoliitikat amoraalseks, sest see tähendas kommunismivastase ühisrinde lõhkumist
Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon. Nixoni doktriin poliitika nurgakiviks heade suhete loomine suurte sotsialistlike riikidega NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Sellise poliitika tulemusel lahkusid Ühendriigid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Sotsialistlik riik riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand (eraomand kaotatud). Poliitika ja majanduse vallas on range riiklik regulatsioon eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada. 20. sajandi Ida-Euroopa riigid, kus oli võimul kommunistlik partei. Liiduvabariik sotsialistlike riikide (nt NSVL) esimese järgu haldusüksus.
Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA hakkas parandama suhteid NSVL ja Hiinaga. Selle tagajärjel lahkusid nad Vietnamist, paranes suhe Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e. Helisingi protsess. Pingelõdvenduse edenedes hakkas Läänesuhtumine muutuma. Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö nõrgendab kommunismi, asusid lääneriigid sellise nõupidamise kokkukutsumist toetama.EJJK ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajat Kekkonen. 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi
USA astub Vietnami sõtta (1964) Richard M. Nixon Detente ja Nixoni doktriin Detente ehk pingelõdvendus. NSV Liit hakkas suhteid parandama teiste Euroopa riikidega, ntks Prantsusmaaga ja Poolaga. Nixoni doktriin lubas lõpetada ''lubaduste inflatsiooni'' ning muute Ühendriikide välispoliitika realistlikuks. Heade suhete nurgakiviks oli suhete parandamine NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Selle tulemusena lahkusid Ühendriigid Vietnamis, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Shanghai kommünikee (1972) Nixon külastas Pekingit, kes kinnitas seal, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. Teatasid, et kummagi eesmärk pole Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka üheldi teisel riigil teha, saates sellega otsese hoiatuse NSVL'ile. Strateegilise relvastuse lepingud (1972) Esimene leping puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist
majanduslik ja kultuuriline koostöö. Paranesid ka NSV Liidu suhted Lääne-Saksamaaga, kus oli võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus, 1970. Aastal sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa (SDV) idapiirina Oder-NEISSe jõge. Lääne-Saksamaa hakkas tunnustama SDVd. Uus USA president Richard Nixon hakkas häid suhteid looma NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, selle tulemusel lahkusid USA väed Vietnamist, normaliseeriti suhted Pekingiga. SEoses USA ja NSVL suhete parandamisele, korraldati strateegilise relvastuse piiramise lepinguid: 1972. NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi;1972 NL ja USA ei ehita juurde ( 5 aastat) ühtegi tuumarelvakandurit. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. 1. Augustil 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga `'Rahu,julgeoleku ja koostöö nimel''
Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise
annaabi.ee 
