tüübist ja muudest asjaoludest.Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. Bioloogilised efektid: Deterministlik: · kiiritus põhjustab kahjustuste toimel rakkude suremist või viivitatud poolestumist · häired koe normaalses funktsioneerimises · efektid ilmnevad inimesel alati juhtudel, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust Stohhastilised: · kasvajad, mis avalduvad alles pika peiteaja möödumisel ja mõju pärilikkusele · seoses kiiritusega on leitav ainult suurte inimrühmade epidemioloogilise uuringu tulemusena · puudub deterministlikele efektidele iseloomulik doosilävi · efektide kujunemise tõenäosuse suurenemine võrdeliselt doosi suurenemisega · tagajärgede raskus ei sõltu neid tekitanud doosi suurusest Radioaktiivse lagunemise seadus: Lambda = ln2 / T1/2 Radionukleiidide arv: N = N0 exp (-lambda*t) Doosikiirus: D=D0e-lambda*t
Lühiajaliste suurte doosidega kaasneb ajutine steriliseerimine, ilmnevad kiiritustõve nähud, 5 Sv suuruse doosi korral järgneb surm umbes 50% juhtudel 1-2 kuu jooksul, 10 Sv suurem lühiajaline doos on inimesele surmav. Väiksemate dooside korral võib inimene mitmeaastase peiteaja järel haigestuda vähktõppe, samuti võivad kiiritusega kaasneda pärilikkushaigused, mutatsioonid järglastel. Kiirguskaitse Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Laias laastus võib öelda, et kiirgust
nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas. Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega, neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga, mahlasõlmede või luude tuberkuloosipõdeva haige uuriste mädaga, emaka ja
Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja selgitada arvutitega töötajatel stressist põhjustatatavaid
Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja
vaktsineerimine). Samas haiguste põhjustena käsitleti erinevaid võimalusi (kui räägime nakkushaigustest). Empiiriliselt oli juba ammu aru saadud, et haigused levivad mingite nähtamatute agentide levitatuna. Haiguste puhul on räägitud fenomenist nimega seminaria contaginosa. Oli suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud (konstitutsioonitüüp), sama käis leepra kohta. Vastav järeldus tehti viimase pika peiteaja tõttu ning tähelepanekute kaudu, et haigestuvad ühest perest inimesed. (Selline seisukohavõtt oli isegi hea võrreldes võimalusega, et säärastest peredest oleks võidud rääkida ka kui neetutest.) Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria (halltõbi) oleks üks säärastest haigustest, mida arvati tekitavat sooaurud. Miasmid võisid olla mitte ainult lokaalsed, vaid levida nt ka tuulega või siis imbuda atmosfääri laipadest, prügist jne.
krooniline aktiivne hepatiit. Kui esimene vorm on leebe kulgemisega ja sellest võib ka paraneda, siis aktiivne vorm areneb 50%-l juhtudest maksatsirroosiks. Sellest omakorda 15%-l tekib maksarakkude kartsinoom. Kuna B-hepatiit levib peamiselt vere kaudu, siis on kiirabiteenistuse töötajatel soovitatav end vaktsineerida. C-hepatiit C-hepatiiti nimetati varem mitte-A-mitte-B-hepatiidiks. See nakkus levib peamiselt vere ja vereproduktide kaudu. 4–12-nädalase peiteaja järel tekib umbes 30% patsientidest äge hepatiit koos kõigi selle juurde kuuluvate sümptomitega nagu kollatõbi, iiveldus ja oksendamine, üldine haige olemise tunne, kurnatus, liigese- ja lihasvalud. Ülejäänud 70%-l kujuneb nakkus krooniliseks ja tekitab pikas perspektiivis maksatsirroosi või maksakartsinoomi. Kuna C-hepatiidi vastu ei ole veel vaktsiini ega tõhusat ravimeetodit, on seetõttu soovitatav vere