küllalt tugipunkte. Samuti toimitakse vast avastatud madaliku asukoha määramisel, poide ja toodrite panekul. Koha määramine kolme peilingu järgi Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi on üks täpsemaid kompassi abil sooritatavaid võtteid, mis võimaldab ka ebatäpse kompassi õiendi puhul viimast täpsustada ja saada usaldusväärne observeeritud asukoht. Peilungid võetakse kiiresti üksteise järel. Kellaaeg ja loginäit märgitakse peilimise lõpus. Kui kaugus orientiirini on alla 5miili, laeva kiirus üle 12 sõlme ja peilitud aeglaselt, tuleb peilungid taandada ühele ajahetkele. Selleks märgitakse kellaaeg ja loginäit pärast kolmanda peilungi võtmist ning arvutatakse välja keskmine väärtus. Kahe rõhtnurga järgi A B C * * 10,00
Näide 1. LE § 224 sätestab: ,,Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd." ------------------------- IT-meesValter andis oma sõpradele Kaarlile ja Tõnule kaasa katsetada uudse konstruktsiooniga väga tundliku liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmete peilingaatori. Liikluspolitsei patrull tuvastas oma seadmetega peilimise, peatas Kaarli auto ning leidis töötava peilingaatori. Kaarel ja Tõnu seletasid ühest suust, et rõõmustavad väga politseiga kohtumise üle, sest leidsid teeäärses söögikohas laualt osundatud seadme ja võtsid selle kaasa, et ilmselgelt ebaseaduslik seade tingimata esimesele vastusattuvale politseinikule üle anda. Nad isegi võtsid eseme laualt kilekotiga, et mitte sõrmejälgi rikkuda. Politsei koostas sellele vaatamata õiguserikkumise kohta Kaarlile protokolli.
Seepärast tuleb saadud asukohta hoolikalt analüüsida. Vähendamaks viga laeva asukoha määramisel, mis tekib see tõttu, et peilingud võetakse erinevatel ajamomentidel, peilitakse orientiire kindlas järjekorras. Esimesena peilitakse pikitasandi lähedal olevat orientiiri ja siis traaversi lähedal olevat orientiiri. Kontrollime sellise peilimisjärjekorra õigsust matemaatiliselt. Oletame, et peiliti esimesena traaversi lähedal olevat orientiiri. Teise orientiiri peilimise hetkeks oli laev liikunud mõõda kursijoont edasi lõigu LL1 võrra ja asus punktis L1. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukohaks punkti K. Kui aga peilida orientiire vastupidises järjekorras, saame laeva asukohaks punkti K1. Vaatleme saadud kolmnurki LKL1 ja LK1L1. Esimesest kolmnurgast näeme, et on võimatu
tugipunkte. Samuti toimitakse vastavastatud madaliku asukoha määramisel, poide ja toodrite panekul. Koha määramine kolme peilingu järgi Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi on üks täpsemaid kompassi abil sooritatavaid võtteid, mis võimaldab ka ebatäpse kompassi õiendi puhul viimast täpsustada ja saada usaldusväärne observeeritud asukoht. Peilingud võetakse kiiresti üksteise järel. Kellaaeg ja loginäit märgitakse peilimise lõpus. Kui kaugus orientiirini on alla 5miili, laeva kiirus üle 12 sõlme ja peilitud aeglaselt, tuleb peilingud taandada ühele ajahetkele. Selleks märgitakse kellaaeg ja loginäit pärast kolmanda peilingu võtmist ning arvutatakse välja keskmine väärtus. Koha määramine kahe peilingu abil Koha määramismeetod kahe peilingu järgi annab võimaluse kiiresti määrata laeva asukoht. Võetakse kahe eseme kompassi peilingud, märgitakse kellaaeg ning loginäit
tugipunkte. Samuti toimitakse vastavastatud madaliku asukoha määramisel, poide ja toodrite panekul. Koha määramine kolme peilingu järgi Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi on üks täpsemaid kompassi abil sooritatavaid võtteid, mis võimaldab ka ebatäpse kompassi õiendi puhul viimast täpsustada ja saada usaldusväärne observeeritud asukoht. Peilingud võetakse kiiresti üksteise järel. Kellaaeg ja loginäit märgitakse peilimise lõpus. Kui kaugus orientiirini on alla 5miili, laeva kiirus üle 12 sõlme ja peilitud aeglaselt, tuleb peilingud taandada ühele ajahetkele. Selleks märgitakse kellaaeg ja loginäit pärast kolmanda peilingu võtmist ning arvutatakse välja keskmine väärtus. Koha määramine kahe peilingu abil Koha määramismeetod kahe peilingu järgi annab võimaluse kiiresti määrata laeva asukoht. Võetakse kahe eseme kompassi peilingud, märgitakse kellaaeg ning loginäit
määramisel just otsimegi. Küllaldase täpsusega tuntud suurusteks võib lugeda vaid taevakeha kõrgust (saab sekstandiga mõõta) ja deklinatsiooni (saab piisava täpsusega Merekalendrist välja otsida). Pealtnäha võiks tuntud koordinaadina kasutada veel tunninurka, aga kohalikku tunninurka on peidetud vaatleja geograafiline pikkuskraad, mida me samuti otsime; niisiis langeb tunninurga kasutamise võimalus tuntud koordinaadina ära. Taevakeha asimuuti saaks justkui peilimise teel mõõta, kuid selliselt mõõdetud asimuuti läheks sisse kompassi viga (mida me ka otsime), pealegi jääb mõõteriista enda täpsus suurusjärgu võrra vajalikust väiksemaks. Niisiis peab kahe tundmatu koordinaadi leidmiseks kasutama peale tuntud koordinaatide üht tundmatut, arvatava väärtusega 9 koordinaati. Siit selgub ebameeldiv tõsiasi, et ühe taevakeha vaatluse
annaabi.ee 
