vokkida võis, kastades maitsestamiseks küüslauku ja peterselli. Samuti võib neid veinis hautada. Kuigi juba möödunud sajandi 30. aastatest on teada, et krevette saab ka kultuuris kasvatada algas nende märkimisväärne tootmine alles 1970- datel, kuid sealt alates on mahud järsult suurenenud. Krevette süüakse omaette toiduna ning lisandina paljudes toitudes. Kaheksajalg Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks. Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks.
10. Liha töötlemise kiirendamiseks ... - Saab seda marineerida kasutades mõnda hapet (näiteks sidrun), karastusjoogid fanta ja cocacola kiirendavad liha valmimist (marinaadidesse lisamine), vasardamine jne.. 11. Kuidas liha pehmeneb? - Kuumutamisel vesiniku ja mittepolaarsed sidemed hakkavad värelema ja lagunevad ning selle tulemusel liha pehmeneb. Teine võimalus seda seletada on kollageeni lõhustumise tõttu, ehk kollageen vajab lõhustumiseks vett ja selleks, et pehmeneks liha peab ta lõhustuma 25-40%. Sellest järeldub, et pehmenevad paremini vähem sidekoerikkad lihatükid. 12. Kuidas tekib puljongi pinnale vaht? - vees lahustuvad valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed, tekib vaht. 13. Mis põhjustab süldi tarretumise? - kollageeni temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, kiudd paisuvad ja nende maht suureneb. Temperatuuril üle 65 kraadi kollageen hüdrolüüsib mille tulemusel tekib glutiin, ning selle lahus tarrendab süldi. 14
· Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine, · madal difusiooni kiirus. Tarbimine: · denatureerumine e. ühindumine, · kalgendumine, · desagregatsioon, · lagunemine on pöördumatu · 5% toiduaine massist peab moodustama vesi. · Valgud lagunevad kergesti. Miks tõmbub lihasvalk kuum kokk? Vesi tuleb välja. Miks lisada soola keetmisel hiljem? Et vahtu vähem tekiks. KOLLAGEEN Selleks et liha pehmeneks peab 25-40% kollageenist lõhestuma. Kalavalgud. Kala kollageenikudede lagunemine algab 40oC juures ja lõpeb 75oC juures, pakitakse temp 65-75oC kala võib minna kuivaks(liiga suur temp). Piim. Piimavalk kaseiin esineb kaltsiumisoolana, mis hakkab lagunema happelises keskkonnas. Munavalk. ...munavalgud denatureeruvad. Pikaajalisel ... liituvad vesinikdioksiid(H2S) ja munas olev raud(Fe), tekib sinise värvusega ühend. H2S + Fe = FeS + H2
fosfaatsillad. Submitsell on üles ehitatud nii, et kaseiini hüdrofiilne fraktsioon on pööratud submitselli pinnale ja hüdrifoobne osa submitselli sisse. Kui seda tasakaalu rikutakse, siis valgu omadused muutuvad (tekib juust või näiteks kohupiim). 9. Liha- ja kalavalgud. Albumiinid, Aktiin on olulise tähtsusega kõigis eukarüootsetes rakkudes. Müosiin Kollageen on sidekoe valk, mis määrab ära liha pehmenemise. Selleks, et liha pehmeneks, peab ligi 40% kollageeni struktuurist lagunema, mille tulemusel tekib kliadiin, mis on vees lahustuv ning on liha pehmenemise näitajaks. Sealihas on rohkem sidekudet rohkem kui kalas. Selle pärast valmib kala kiiremine kui näiteks sealiha. Kalaliha denatureerub madalamal temperatuuril. Müoglobiin on see, mis määrab ära liha värvuse. Oksüdeerumisel näiteks hallikaspruun värv. Hapniku siduja lihastes
Rosé pipar pohla meenutav, pruuni aromaatse sisuga vürts. elastseid kehaosi. Sidekoe valkudeks on kollageen, elastiin, ja Maheda maitsega. Maitsestatakse ja kaunistatakse liha, kala, kana, retikuliin. Selleks, et liha pehmeneks kuumtöötlemisel peab 25- magustoite ja küpsetisi. 40% kollageenist lõhustuma ning oluline on et vee juuresolek. Kui sidekude on paks siis tuleb liha eelnevalt marineerida või S peenestada, et vesi pääseks sidekoe valkude juurde. Oluline on ka
visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse. Seepia Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi (Decapoda), millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka
Temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, selle kiud paisuvad, nende maht suureneb. Edasisel kuumutamisel muutub kollageen ühtlaseks homogeenseks massiks. Temperatuuri tõusmisel üle 65C kollageen hüdrolüüsub st. lõhustub vee toimel. Tekkinud kuumas vees lahustuvat ühendit nimetatakse glutiiniks. Glutiini 1% lahus tarretub jahutamisel. Tugeva tarrendi saamiseks (nt sült) peaks glutiini kontsentratsioon puljongis olema 4-5%. Selleks, et liha pehmeneks, peab 25-40% kollageenist lõhustuma. Sidekoe osalise lagunemise tõttu nõrgenevad lihaskiudude vahelised seosed ja liha pehmeneb. Protsess on kõige intensiivsem 90-95C juures. Kollageeni lagunemise kiirus sõltub: · sidekoe paksusest lihas - mida paksem sidekude, seda aeglasem lõhustumine · keskkonna happesusest - mida happelisem keskkond, seda kiirem lõhustumisprotsess (kiirendavaks
annaabi.ee 
