sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid
sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni-
sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni-
kumeraks. Paljudel juhtudel on plekkdetailide otstarbekas ühendada jootmise teel. Jootmisel voolab detailide pindade vahele erisulam (joodis), mis tahkudes need pinnad ühendab. Jootmine on väga levinud ühendusviis elektro- ja raadiotehnikas, aga ka majapidamisriistade. valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske.
Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks. Joodiseid liigitatakse: - Pehmed joodised sulamistemperatuur 60 ÷ 400oC - Kõvajoodistel üle 500°C (vask-tsink, - hõbejoodis) Pehmejoodisteks on Sn ja Pb sulamid lisanditega antimoni (Sb) - 2,5%, kaadmiumi (Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%. Kvaliteetse liite ja ühenduse saamiseks kasutatakse räbusteid, mille ülesandeks on: - pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine; - kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist; - parandada joodise voolamist piludesse ja nakkumisvõimet põhimetalliga. Selleks kasutatakse kampolit ja tema lahust piirituses (jootevedelik), sulatatud
Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas
Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas
aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera,
molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud
annaabi.ee 
