Tartu Ülikooli Üldine kirikulugu A Frankide ristiusustamine Jaanus Tammiste II kursus AU 2007 Peetris Jaanus Tammiste II kursus AU Frankide ristiusustamine. Franke mainitakse esmakordselt rooma allikais III saj. See oli suur hõimuliik kuhu kuulus mitu vanemat germaani hõimu hamaavidest, bataavidest, sugambritest, kattidest, saalidest. Paiknesid nad Reini kesk- ja alamjooksul. III IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj
Lisa1 - Ladu kuhu pannakse vastuvõetud kaubad Lisa2 - Valmistoodangu laud Lisa3 - Pooltoodangu ladu Lisa4 - Toodete sortiment Lisa5 - Kaupluste nimekiri, kus võib leida SO Soja tooteid 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma kolmandaks praktikaks sama koha, mis eelmised kaks korda. Praktka ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetris. Praktika algas 26. mail ja lõppes 27. juunil aastal 2008. Praktia periood oli kokku viis nädalat. Kokku tuli praktikal tega sada seitsekümend viis akateemilist tundi pluss kakskümend viis akateemilist tundi praktika aruande koostamiseks. Praktika juhendajaks oli sammuti sama inimene, kes eelmise korral, tootmisjuht Ly Jaas. Minu valik minna samasse ettevõttesse ei tulnud seekord kergelt, vaid olude sunnil.
tähistamine, matk Albusse A. H. Tammsaare sünnikohta, Eesti Vabariigi tähtpäevade ja emakeelepäeva tähistamine, kevadine ja sügisene väljaõppelaager, luureretk vanematele kodutütardele ja noorkotkastele, suvelaager, orienteerumise õppepäevad, matkamäng noorematele ning jõuluüritus. (T. Pae, H. Sokk,2009) Täna on Järvamaal kokku 14 rühma. Rühmad on Retlas, Koerus, Väätsal, Türil, Roosna- Allikul, Kabalas, Säreveres, Peetris, Järva-Jaanis, Koigis, Albus, Aravetel ning Paides kaks rühma. Ainsana pole rühma Imavere vallas. Kodutütreid on Järvamaa rühmades kokku 277. Kõige rohkem tüdrukuid on Väätsal; järgnevad Paide Paepiigad ning Paide Väiksed Päiksed. Tegevliikmeteks on täiskasvanud noortejuhid, kel on pedagoogiline või noorsootööalane kogemus, kes tunnistavad Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele
Neil oli alati puhas ja rasvarikas piim. Suur töö oli neil ka heinategu, mis oli väga raske. Heinateo järel hakkas vilja koristus. Ka see töö ei olnud neil kerge. Pärast seda hakkas kartulivõtmine. Sügisel oli palju vihma ja oli porine. Kartulikorv oli neil raske. Nende ülesanne oli ka loomi toita ja kantseldada. Virve õppis lüpsmise ära, kui oli kuue aastane. Kui kõik tööd tehtud, siis oli aeg alles õppimiseks. Kirikus käidi ka. Kirik asus viie kilomeetri kaugusel Peetris. Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad. Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased.
Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik. Kesk- ja Lõuna-Eestis domineerib kolmelöövilise kodakiriku tüüp (kirikud Amblas, Koerus, Türil, Suure-Jaanis, Pilistveres, Peetris, Paistus jm). Pärnu Nikolai kirik oli basiilika. Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik.
teistelgi Järvamaa kirikutel. See viitab ühtlasi kaitseülesandele. Kuna kirik on algselt ehitatud ilma läänetornita, on sellest tingitud ka läänefassaadi kujundus. Fassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal (raidportaal esineb Järvamaa kirikutest veel ainult JärvaMadisel). Portaali kohal on tavapärase ümarakna asemel pikk teravkaarne aken (nagu ka Järva 15 Peetris), mis rõhutab hoone pikitelge ja muudab lääneseina kunstilise lahenduse huvitavamaks. Idafassaad on kaunistatud petikniide kompositsiooniga, mille keskne motiiv on gooti akna ehisraamistik. Nii lääne kui idafassaadi kujundus, kus ehismaterjalina on kasutatud tellist, sarnaneb PõhjaSaksa tellisgootikale. Toetudes mainitud analoogiale, võib väita, et Türi kiriku (Lisa4) viilukaunistused pärinevad 14. sajandi algusest. Türi kiriku omapära on ka, et
annaabi.ee 
