vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 0C juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra.
kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ). ▪ Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. ▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi juures). ▪ Kiuline materjal (nt. puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. ▪ Kristalse struktuuriga materjalide soojaerijuhtivus on mitu korda suurem, kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel. • Soojajuhtivuse seos tihedusega. Teades materjali tihedust on võimalik arvutada tema eeldatavat
märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust temalt nõutakse. 6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad? Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 OC juures.
või lõhkeda, kuna külmudes suureneb vee maht asjades 10% võrra. Külmutustsükliga kontrollitakse külmakindlust, ehk üks tsükkel on siis kui materjal külmutatakse ja siis omakorda sulatatakse ülesse. Nt. Harilikul tellisel 15 tsüklit vähemalt aga kõnniteepaneelilt 100 tsükklit. Soojajuhtivus- Soojaerijuhtivus sõltub materjali omadustest ja koostisest, mida kergem ja kinniste poorsusega on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal on väiksema soojajuhtivusega kui jämepoorne. Soojamahtuvus- on omadus neelata sooja tema soojenemisel ja ära anda seda ajhautmisel. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, sellepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suurenbki. (Q=c(t1+t2)) . Sooja erimahtuvus C on nt veel 4200, puit 1500 jne Tuelkindlus- materjalide omadus pidada vastu tulega kokkupuutel. Tuelkindlus sõltub tavaliselt sulamsitemperatuurist. • Tulekindladt>1500 • Raskelt sulavad t=1350-1580
lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra. Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud. Põlevus iseloomustab süttivus. 1
märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega -
Soojajuhtivus. See on materjali omadus juhtida soojust endast läbi. Soojajuhtivuse ühik on soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul. Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse
annaabi.ee 
