10. milliseid aineid nim. isomeerideks? Mis on sama, mis on erinev? Vastused 1. seitsmenda rühma elementidel on aatomivälises elektronkihis 7 elektroni ja kuna ta tahab 8 kokku saada võtab 1 juurde ja kuna elektroni laeng on negatiivne, tekib anioon. 2. energia jäävuse seadus energia ei teki ega kao kuid võib muunduda ühest liigist teise ja kanduda ühelt kehalt teisele. Massi jäävuse seadus saaduste mass on võrdne lähteaine massiga 3. peenestatus, lahuse segamine, temperatuur 4. temperatuur, peenestatus, segamine, ainete omadused 5. on elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Nd. HCl H+ + Cl- 6. alustes tekivad OH anioonid, pH on üle 7 7. tekivad H katioonid, pH on alla 7 8. ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust 9. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena (mille käigus aine ühineb hapnikuga) vajalik hapnikurikas keskkond, tekib CO2 ja H20 10
· Reageerivate ainete kontsentratsioon-mida suurem on reageerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. · Gaasi rõhk-rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainte hulk ruumalaühikus. Kuna lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust, kiirenevad gaasiliste ainete osavõtul kulgevad reaktsioonid rõhu tõstmisel. · Tahkete lähteainete peenestatus-tahkete ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides sõltub reaktsiooni kiirus ainete kokkupuutepinna suurusest, seega ainete peenestatusest. · Reageerivate ainete segamine-segamisega on võimalik reageerivate ainete osakesi omavahel ühtlasemalt jaotada ja nendevaheliste põrgete arvu suurendada. Järelikult suurendab reageerivate ainete segamine r-ni kiirust. · Temperatuur-kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem.
peavad nende osakesed kokku põrkama. Mida suurem on põrkavate osakeste arv ruumala ühikus, seda sagedamini nad põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. 3. Gaasi rõhk. Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumalaühikus. Kuna lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust, kiirenevad gaasiliste ainete osavõtul reaktsioonid. 4. Tahkete lähteainete peenestatus. Tahkete ainete osavõtul reaktsioonides sõltub reaktsiooni kiirus kokkupuute pinna suurusest. Suurte tükkide raua ja väävli reageerimisel on kokkupuute pind üsna väike. Peenestamisel kasvab reaktsiooni kiirus. 5. Reageerivate ainete segamine. Kui neid omavahel ühtlasemalt jaotada ja nendevaheliste põrgete arvu suurendada, kasvab reaktsiooni kiirus oluliselt. 6. Temperatuur
Jahu saiasobivus oleneb gliadiini ja gluteniini vahekorrast suurem gluteniinisisaldus tagab tugeva elastse taigna, mis vajab rohkem segamist, kuid annab lõpuks suurema mahu. Kleepvalgu sisalduse järgi jagatakse nisujahu samuti kuude klassi, : mida tähistatakse tähtedega A-st G-ni. Suurim kleep- e. liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 protsendini (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 protsenti (jahugrupp G). NB! Kuidas määratakse! Kleepvalgu hulka mõjutab jahu peenestatus, vee ja jahu suhe, taigna seismise aeg ja temperatuur, mehhaaniline töötlemine. Kleepuvvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku. Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. Seega, mida väiksem liimvalkude sisaldus, seda halvemad on jahu küpsetamisomadused
saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põr-keplaat 3 ja purustusrestidelt 4. Üherootorilise vasarpurusti (joon ) rootori 14 ketastele on ekstsentriksõrmedel liikuvalt kinnitatud vasarad 11. Kere ülaosa 6 on seestpoolt vooderdatud põrkeplaatidega 4. Kere alumises osas 1 asub purustusrest 2. Valmis-toodangu peenestatus sõltub vasarate ja resti vahelisest pilust ning restiavade suurusest. Pilu reguleeritakse eks-tsentriksõrmede pööramisega. Kaherootorilised purustid on rootorite rööp- ja jadaasetusega. Viimasel juhul purustatakse materjal kaheastmeli-selt ning seega suureneb peenestatus. Kaherootorilise vasarpurusti (joon.
Ketta kaldenurka võidakse käigupealt muuta. Kui = 0, siis pump ei toimi. 15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte. On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P < 25 MPa; Q-jõudlus 5...500 l/min; n-pöörlemissagedus= 600....1500 p/m 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime,
lööke, saab lülitada manuaalse juhtimise peale mis võimaldab teha üksikuid lööke, rohkem kui 120 l/min. 3. Milliseid seadmeid kasutatakse kivide või lammutustöödel betooni ja kivide purustamiseks? (loetelu, kirjeldus ja konstruktsiooni skeem) Lõugpurustid, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade vahel. Lõugpurustitega saadakse materjali jäme (40-70mm) ja keskmine (20-40mm) peenestatus. Lõugpurusteid liigitatakse järgmiste tunnuste järgi: liikuvate lõugade arv(1,2); liikuva lõua liikumise iseloomult (liht-, liitliikumine); liikuva lõua kinnituskoha järgi(ülemise-, alumise kinnitusega); liikuva lõua käitamismehhanismi järgi(ekstsentrik-võlliga;väntmehhanismiga, hüdrosilindriga). Lähtematerjal söödetakse lõugade vahele, mis survejõudude toimel purunevad(lõuad lähenevad teineteisele). Ühe või kahe lõua eemaldumisel liigub
Põhilisteks tunnussuurusteks: maksimaalne lähtematerjali suurus, purustusaste, energiakulu, jõudlus. Lõugpurusti: kasutatakse jäme-, keskmiseks ja peen- purustuseks. Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meetodil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn lõuga. Koonuspurustid: paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Võrreldes lõugpurustitega on koonusepurustitel järgmised eelised: pidevtoime, tootlik töö ja purustuse peenus, väike energiakulu, töökindlus ning valmistoodangu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Lööktoimepurustid: ette nähtud habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse jäika kinnitusega (rootorpurustid) ja liikuva kinnitusega (vasarpurustid). Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jöme jäme- purustusel
iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks Poolestusaeg keemilisel lagunemisel Keemilistes reaktsioonides ei ole keemilise lagunemise kiirust iseloomustav poolestusaeg konstantne, sest keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad temperatuur, ainete puhtus ja peenestatus, katalüsaatorite juuresolu jm asjaolud. 10.Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Teoreetiliselt võib tuumareaktsiooni põhjustada ka kolme osakese kokkupõrge, kuid sellise sündmuse toimumine on ülimalt ebatõenäoline. Kui peale kokkupõrget kokku põrganud osakesed ei muutu, ega anna teineteisele üle olulisel
annaabi.ee 
