3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5.Korrapärane peegeldumine toimub peegelpinnalt, pinnale langevad kiired on ka peale peegeldumist parraleelsed. Peegelpinnaks nim pinda mille konarlused on väiksemad valguse laine pikkusest. 6.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, langemispunkti pinnale joonistatud pinnanormaal ja peegeldunud kiir asuvad ühes ja samas tasapinnas. 7.Tasapeeglis tekib kujutis peegli taga sama kaugel kus on ese peegli ees. 8.Valguse murdumiseks nim füüsikalist näthust, mis seisneb valgusenergia levimissuuna muutumises juhul, kui valgusenergia levib ühest optilisest keskkonnast teise. 9
valgusest ja neeldub 5%. Valguse peegeldumine 1)Langemisnurk on langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. 2)Peegeldumisnurk on peegeldunud kiire ja pinnaristsirge vahel. 3)Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 4)Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne. 5)Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv. 6.Peegelpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas 7.Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. 8.Kuidas on omavahel seotud keha heledus/tumedus ja valguse neeldumine? Mida tumedam on keha pind, seda rohkem valgust neeldub ja vähem peegeldub. 9.Miks me näeme kehi? Kehi näeme seetõttu, et neilt peegelduv valgus paistab meile silma. 10.Mida nimetatakse mattpinnaks
Peegel Peegleid on kahte sorti. Nõguspeegel ja kumer peegel. Valguse hajus peegeldumine Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks.Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti valguse peegeldumise tulemusena. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgus hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse peegeldumine mattpinnalt: Valguse neeldumine Peegelpind peegeldab ühte suunda. Valge pareb peegeldab valguse igasse suunda. Valguse energia kehaga kokku puutudes muutub soojuseks. Tumedad pinnad neelavad rohkem valgust kui heledad. Nägemine Nägemine on meile väga oluline. Nägemiseks on vaja valgust. Mida eredam on valgus, seda paremini me näeme. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu
Valgust, millel puudub kindel suund nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse neeldumine Must pind neelab suurem osa pealelangevast valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa pealelangevast valgusest. Mida tumedam on keha pind, seda rohkem valgust keha neeldub ja vähem peegeldub. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Nägemine Täielikus pimeduses me ei näe midagi, nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib
seadus: peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib peegeldumisel mitmesusgustelt kehadelt, tolmult õhus, udult, lumelt. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Must pind neelab suurema osa valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa valgusest. Keha pinda, millelt vähemalt 95% peegeldub pinnale langevast valgusest, nimetatakse valgeks. Mustalt pinnalt peegeldub alla 5%. Kega pinda, millelt peegeldub 5%-95%, nimetatakse halliks. Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Mida eredam on valgus, seda tugevam on silma erutus. Valgusallikaid näeme neilt
Peegeldumisseadused. Valguse peegeldumine ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt ja seda tõestab varjude teke. Valguse levimist iseloomustatakse valguse kiirega. Valguse kiireks nim: valguse levimis suunda. Valguskiired võivad olla paraleelsed, koonduvad või hajuvad. Valguse peegeldumisel eristatakse kahte juhtu.1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajuv peegeldus e. Difuusne peegeldus. Kui pinna konaruse mõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad, loetakse pinda peegelpinnaks ja kehtivad peegeldumise seadused. Peegeldumise seadused: 1)Langev kiir, peegeldunid kiir, langemis punkt ja tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. 2) Langemis nurk võrdub peegeldumis nurgaga. Järeldus: langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. Pilet 15.3 Laboratoorne töö: Õhu relatiivse niiskuse määramine. Tabeliga.. Pilet 16.1 Juhi takistuse sõltuvus mõõdetest ja temeratuurist. 1m= Selline aine eritakistus, mille tükk
Kui ese on läätsest 2F kaugusel, siis suurendus on 1 kujutis = 1 ( kujutis on sama suur esemega) Kui ese on 2F ja F vahel on kujutis suurem kui 1 Kujutis > 1 S=H/h=k/a Sfääriline peegel ja tema analoogia läätsega Koondavale läätsele vastab nõguspeegel ja hajutavale kumerpeegel. Kumerpeegel Nõguspeegel. Peeglitele kehtivad analoogilised valemid F=R/2 1/a+1/k=1/f=D=2/R Sfäärilistel peeglitel on peegelpinnaks osa kerapinnast ehk sfäärist. Nõguspeeglil on peegelpinnaks kera sisepind, kumerpeeglil kera välispind. Optilised riistad: luup- on lühikese fookuskaugusega positiivne lääts (või läätsede süsteem), mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis. Kui ese asub täpselt läätse fookuses, siis kujutis tekib lõpmatusse. Nurksuurendus avaldub sel juhul valemiga: ,kus f on läätse fookuskaugus ja d on nn. parima nägemise kaugus (selliselt
need tähtedega A ja B. Konstrueerime peegeldunud valgusvihu ja tähistame peegeldunud kiired vastavalt A´ja B´ Peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valguse kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Must pind neelab suurema osa pealelangevast valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa pealelangevast valgusest. Mida tumedam on keha pind, seda gohkem valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Keha pinnale langev valgusenergia on võrdne kehalt peegeldunud
lainejuhes. Elektromagnetilised lained võivad olla polariseertud rõht- või püstsuunas. Magnetvälja vektor Elektrivälja vektor Rõhtsalt polariseeritud elektromagnetiline laine Püstsuunas polariseeritud elektromagnetilise lainel on magnetvälja vektor rõhttasandis, elektrivälja vektor püsttasandis. Asetame rõhtsalt polariseeritud elektromagnetilise laine teele tasapinnalise metallplaadi. Tasapinnaline metallplaat on lainele peegelpinnaks ja laine peegeldub temast kaotamata midagi oma energiast. Vastavalt peegeldus- ja murdumisseadusele on laine langemisnurk θ võrdne peegeldumisnurgaga. Asetame peegeldunud laine teele samuti tasapinnalise metallplaadi kaugusele a ülemisest plaadist. Peegeldumis- ja langemispunkti vahele peab mahtuma täisarv kordi pool lainepikkust. 2a sin Jooniselt saame:
puitelamutele. Tänava poolt on sokkel üha sügavamalt „vajunud“ pinnasesse, kohati soklid praktiliselt puuduvad; keldrite aknad on suletud või kinni müüritud, vt. Joonis 2.46. Joonis 2.46 Tänavapind ulatub üle keldri akna ülemise serva ja veelaua. 67 Algselt tagasid need nii loomuliku valguse juurdepääsu kui ka õhutamise keldritele. Asfaltbetoonist kõnniteed elamute ääres on „ideaalseks“ peegelpinnaks, et katustelt allavoolav vesi pritsiks elamu seinte vastu, hoides niiskena nii vundamente/sokleid kui ka elamu puittarindeid; tulenevalt tänavapinna tõstmisest tõuseb pidevalt ka pritsimise horisont, kahjustades eelkõige fassaadilaudist, samas ka hoone kandekonstruktsioone. Kuna kõikide puitelamute juurde kuuluvad hoovid on aja jooksul jäänud oluliselt allapoole tänavapindadest, siis sageli voolab tänava vihmavesi suurtes kogustes õuedele ning
annaabi.ee 
