Mis on albeedo ja mis on kahesuunaline peegeldustegur? Marianne Kangur Kahesuunaline peegeldustegur Aluspinnalt võib kiirgus peegelduda eri suundades erinevalt. Seda kirjeldab kahesuunaline peegeldustegur. Väikeselt pinnatükilt peegeldunud kiirguse intensiivsus avaldab järgmise valemiga: Licosi ühikulisele pinnale langev kiirgusvoog Kahesuunaline peegeldustegur on sümmeetriline: pealelangeva ja peegeldunud kiirguse suunad võib ära vahetada, ilma et tegur muutuks: Kahesuunalise peegeldamise seisukohalt jäävad kõik pinnad kahe äärmusliku juhtumi vahele. Igas suunas ühtviisi peegeldab Lamberti pind. Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°). ...
Kahjuks esineb peegeldumisi sageli nt poleeritud või isegi suhteliselt matilt töölaualt või paberilt (raamat). Lagi, seinad ja mööbel võiksid olla matid. Kui võimalik, peaks eelistama matti paberit. Oluline, kuigi keeruline on vältida peegeldumisi kuvari ekraanilt. · Otsesest valgustusest on parem kaudvalgus (300-450lx). · Lae ja seinte ülaosa heledus ei tohiks üldjuhul ületada 200 cd/m2, peegeldumistegur peaks olema vähemalt 0,8. · ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldes hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. Tavalisest hõõglampidest efektiivsemad on ka halgeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekam kuni 70W võimsusega luminofoorlampid.
..................................................................... 18 39.Soojus juhtivus ( temperatuuri väli, gradient ja Fourier'i seadus ja soojusjuhtivustegur)..............19 40.Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas...................................................................................19 41.Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja - määramine).................................................20 42.Soojuskiirgus ( põhiseadused, mustsusaste, neeldumine, peegeldumistegur, läbitavus tegur)......20 Soojusõpetuse eksami küsimused. 1. Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus ) Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on teoreetiliste aluste loomine,
lükata. Võib katta ainult veeauru läbi laskva värviga. 19). Millistes piirides loetakse ruumi õhuniiskus inimesele optimaalseks? Talvel: alguses 45, lõpus 25%. Suvel: alguses 30, lõpus 70%. Ruumi siseniiskuse optimaalne tsoon on 40-60% (inimesele parim õhuniiskuse vahemik). Alates 80% õhuniiskusest hakkab tekkima hallitus. 20). Kuidas avaldada pinna mustvärvuse aste? mva =C/C0. C-kiirgusmoodul. Mustvärvusaste on võrdne neeldumisteguriga A. =A. Peegeldumistegur =1-A. Lühilaine peegeldub ~99%. Pikilaine peaaegu ei peegeldugi. Enamus mustvärvusastmeid on 0,9-1,0. (läikiv Al -0,09; tellis-0,91; betoon & aknaklaas -0,94; härmatis-0,99) Kui kahe pinna 1 pool on peegelduv, võib neid koos peeglina vaadelda. Nt selektiivkiht pakettklaasil. 21). Aknaklaasi läbipaistvus? Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmtrilisem on krisatall. Anisotroopsed omadused on nt elastusmoodul, peegeldumistegur, elektrijuhtivus. Polükritalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükritalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahtutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalluseeruda. Joonisel 2-20 on
Paljud lasevad (aatomid, molekulid). Mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega, mis on osa soojuskiirgust läbi. Q0 Q A QR QD jagades selle Q0 –iga saame A R D 1 A – keha neeldumistegur, R – keha peegeldumistegur, D – keha 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- läbitavustegur keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide muutusega kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia või halli keha kiirgustegurit
Oluline on see, et töökoha juures poleks läikivaid pindu ega peegeldumisi. Kahjuks esineb peegeldumisi sageli nt poleeritud või isegi suhteliselt matilt töölaualt või paberilt (raamat). Lagi, seinad ja mööbel võiksid olla matid. Kui võimalik, peaks eelistama matti paberit. Oluline, kuigi keeruline on vältida peegeldumisi kuvari ekraanilt. · Otsesest valgustusest on parem kaudvalgus (300-450 lx). · Lae ja seinte ülaosa heledus ei tohiks üldjuhul ületada 200 cd/m2, peegeldumistegur peaks olema vähemalt 0,8. · Ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. Sageli alahinnatakse seda, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, organismile (silmadele) ja tehtava töö iseärasustele. Müra Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. · Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui
kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri peegeldumisteguri ja läbitavusteguri summaga: Q0 = Q A + QR + QD . Kui see läbi jagada Q0-ga siis tekib avaldis ehk A+R+D=1 , kus A neeldumistegur, mis näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusest kehasse neeldub. R peegeldumistegur, mis näitab kui suure osa kehale langevast kiirguses keha peegeldab. D Läbilasketegur, kui suure osa kiirgusest keha läbi laseb. Qa/Qo+Qr/Qo+Qd/Qo=1 , A+R+D=1 68. Soojuskiirguse põhiseadused. Keha mustusastme mõiste. Millest oleneb mustusastme väärtus. 1) Planci seadus: Planc määras teoreetilise musta keha spektraalse kiirgusintensiivsuse sõltuvuse keha temperatuurist ja lainepikkusest ja seda kujutab hästi daigramm vihikus.
kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri peegeldumisteguri ja läbitavusteguri summaga: Q0 Q A QR QD . Kui see läbi jagada Q0-ga siis tekib avaldis ehk A+R+D=1 , kus A neeldumistegur, mis näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusest kehasse neeldub. R peegeldumistegur, mis näitab kui suure osa kehale langevast kiirguses keha peegeldab. D Läbilasketegur, kui suure osa kiirgusest keha läbi laseb. Qa/Qo+Qr/Qo+Qd/Qo=1 , A+R+D=1 68. Soojuskiirguse põhiseadused. Keha mustusastme mõiste. Millest oleneb mustusastme väärtus. 1) Planci seadus: Planc määras teoreetilise musta keha spektraalse kiirgusintensiivsuse sõltuvuse keha temperatuurist ja lainepikkusest ja seda kujutab hästi daigramm vihikus.
Oluline on see, et töökoha juures poleks läikivaid pindu ega peegeldumisi. Kahjuks esineb peegeldumisi sageli nt poleeritud või isegi suhteliselt matilt töölaualt või paberilt (raamat). Lagi, seinad ja mööbel võiksid olla matid. Kui võimalik, peaks eelistama matti paberit. Oluline, kuigi keeruline on vältida peegeldumisi kuvari ekraanilt. • Otsesest valgustusest on parem kaudvalgus (300-450 lx). • Lae ja seinte ülaosa heledus ei tohiks üldjuhul ületada 200 cd/m2, peegeldumistegur peaks olema vähemalt 0,8. • Ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. • Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldus hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. • Tavalistest hõõglampidest efektiivsemad on ka halogeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekad kuni 70 W võimsusega luminofoorlambid
väheneb, kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirus v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n=c/v. Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga ekskkonda, siis toimub täielik sisepeegeldumine. Valguse peegeldumine- pinna peegeldumisvõime R avaldub: R= Ir/I0 (pealelangev ja peegeldunud valguse intensiivsus.) kui valgus langeb õhukeskkonnast läbipaistva materjali pinnale risti, siis on peegeldumistegur seotud murdumisnäitajaga n. Mida suurem on n, seda suurem on ka R. Valguse neeldumine ja läbiminek---läbipaistvas materjalis mitteneeldunud valguse intensiivsus I avaldub võrrandiga I=Io* exp(-alfa*l). Mida väiksem on alfa ja l, seda rohkem valgust läbib materjali. 27. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Kui materjal
Kahjuks esineb peegeldumisi sageli nt poleeritud või isegi suhteliselt matilt töölaualt või paberilt (raamat). Lagi, seinad ja mööbel võiksid olla matid. Kui võimalik, peaks eelistama matti paberit. Oluline, kuigi keeruline on vältida peegeldumisi kuvari ekraanilt. · Otsesest valgustusest on parem kaudvalgus (300-450 lx). · Lae ja seinte ülaosa heledus ei tohiks üldjuhul ületada 200 cd/m 2, peegeldumistegur peaks olema vähemalt 0,8. · Ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. Sageli alahinnatakse seda, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, organismile (silmadele) ja tehtava töö iseärasustele. Lühinägelikud ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust, mis võib tekitada täiendavaid probleeme. Faktiliselt võib ühel ja samal
annaabi.ee 
