kunsti järelkasvu eest. Ta ise olla öelnud: Mina olen üksik kartul, aga minust peab saama pesa, minu õpilaste kaudu. Laikmaa Provintsiaalmuuseumis avatud näitus oli esimene eesti kunstniku näitus Eestis. Tema oli ka üks esimesi, kes julges baltisaksa kunstnike loomingut kritiseerida. Laikmaa teeneks oli eesti kunstipubliku kasvatamine, kunsti tutvustamine tavainimesele, selgitamine, et kunst on vajalik. Kui rääkida Ants Laikmaast, siis rääkida kunstnikust, rääkida pedagoogist, rääkida kunstielu organisaatorist. Need on kolm tahku, millest tema puhul on võimatu mööda minna ning millest rääkides ei saa üht eelistada teisele. Laikmaas kui mitmekülgses inimeses oli võrdselt loomingulisust, energiat, teotahet, huvi enda ümber toimuva vastu. Eesti kunstiajalugu on olnud läbi aegade kirev ja elav. Ajast aega on ta pidanud võitlema võõra võimuga ja tulenevalt sellest ongi meie kujutav kunst arenenud, teistest riikidest sissevoolavatest kunstivooludest.
oma viimase lavastusega Hodgsoni "Salaaia" põhjal (1999) pälvis ta Teatriliidult aasta lasteteatri preemia.(Sirp 03.11;2000) 3.4. Laanemets teatriõpetajana 1984. aastal asutas Laanemets koos Elmar Tringiga Kool-Teatri, mida juhendas oma surmani 2000. aastal. Seal õpetas välja palju tänaseid tuntud näitlejaid. Nagu Marko Matvere, Tiit Ojasoo, Ago Anderson, Liisa Aibel, Piret Laurimaa ja Külli Teetamm. Õpilased on palju rääkinud Laanemetsast kui heast pedagoogist, kes ei tõmmanud enda ja õpilaste vahele ranget piiri, kuid suutis oma vaieldamatu autoriteedi ja eeskujuga kasvandikke motiveerida ja inspireerida ning igaühes nende isikupäraseid andeid esile tuua. Tänaseks töötab riiklikus teatris üle kümne kooliteatri kasvandiku. (Kullamaa valla ajaleht, Aare Laanemets 60, 20.02.2014) 4. Kokkuvõte Nagu juba mainisin oli Laanemetsa elu lühike, kuid mitte nagu paljud,
segakoorile. (Tõnson 1967: 31) 1932. aastal Gümnaasiumi lõpetamine tõi kaasa Villem Kapile suure dilemma, kuhu minna edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks, suundus ta siiski edasi Tallinna konservatooriumi. Oma õpinguid Tallinnas alustas ta August Topmani oreliklassis. Tema lemmikalaks oli improvisatsioon, kus ta kuulus selle ala tublimate hulka. Villem Kapp rääkis oma pedagoogist suure tänulikkusega, kui isikust, kes aitas palju kaasa tema arengule. Muusikaringi koor ,,Collegium Musicumi", mida oreliklassi õpilased dirigeerisid, andis Villem Kapile vajaliku dirigendipraktika ja väärtuslikku koorispetsiifikat, mida kunagises elus ära kasutada. (Tõnson 1967: 31-34) August Topmani oreliklassis nägid päevavalgust koorilaulud ,,Helise, helise, metsa" (1934), ,,Vasarad" (1935) ja ,,Püha põline ja üllas" (1935), soololaulud ,,Õhtu kodutalus"
vajun laukasse, istusime metsas mahalangenud puudel, rääkisime, aga rohkem vaikisime." 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Pedagoogina oli Mart Saar väga põhjalik ja inspireeriv. Lisaks tugevale tehnilisele aluspõhjale andis ta õpilastele edasi oma kiindumuse rahvamuusikasse. Tema juures on õppinud Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär ja teised. Helilooja Harri Otsa kirjutab Mart Saarest kui pedagoogist nõnda: ,, Kuna professor andis tollal kondervatooriumis valitsenud ruumikitsikuse tõttu tunde kodus, tegutsesime sõna otseses mõttes väljaspool aega. Alates kolmandast kursusest hakkasid me tunnid õhtul kella 7-8 paiku ja kuigi ametlik lõpp oleks pidanud olema paari tunni pärast, lõpetasime sageli nii hilja, et jäin ka viimasest, südaööl väljuvast bussist maha. Kord ütles Saar südametäiega ta polnud jõudnud üht probleemi põhjalikult ära seletada -, et need bussid
Tagasisidet on ka oluline anda!! Adekvaatset tagasisidet on vajalik anda lapsele Kohe asja järgselt või lõpus ka). Isegi mingisugust tagasisidet, et proovi leida keskktee, isegi kui ei teinud ta hästi. Vahelduseks võib anda ül, millega ta saab hakkama, siis saab anda ausat kiitust. Laps ju tahab teada, kuidas tal läks. *Uurimise kompleksus mitte uurida, mida ma oskan uurida, mis tunudb oluline, vaid tuleb uurida ikkagi kõiki arenguvaldkondi. Uuring peaks laienama ka ühest pedagoogist laiemale, et tuleks ära kasutada kogu ametisisesed töötajad, kes sobivad selleks. Et võimalikult laiapõhjaliselt saaks uuritud. Püüa infot saada ka selle kohta, kuidas areng on varasemalt kulgenud. Püüa aru saada, mis probla on primaarne ja mis on sekundaarne. Et algul vb ei saa aru, kumb on kumb. Siis aitab see, kui vaatate, mis problad on varasemalt olnud ja mis hiljem juurde tulnud. *Konkreetus ja terviklikkus kuigi uurime erinevaid arenguvaldkondi, tuleksi siiski püüda
jääda ning nendelt vaimutoitu leida, kui sa tahad saada midagi sellist, mis jääks püsivalt hinge (samas). Erich Frommi (2006) arvates unustame tihti ära, mis on inimese arengus kõige tähtsam: kasvatab lihtsalt küpse, armastava inimese lähedus. Eeskujust kui järelevalvajast võib loobuda siis, kui sa ise oled muutunud inimeseks, kelle seltsis sa ei julge kõlvatult käituda. Kui oled jõudnud juba nii kaugele, et hakkad häbenema iseennast, siis võid pedagoogist loobuda. Selle oled saavutanud siis, kui su väärikustunne hakkab sinu juures midagi tähendama, on Seneca õpetussõnad. Halva eeskuju nakkavus Kui madalamate kõlbeliste normidega inimene satub endast paremate ja targemate seltskonda, siis õpib ta järk-järgult tunnistama nende norme, kirjutab Clive Lewis omaenda elukogemustest lähtuvalt. Sama mõte Senecalt: Kui aga elad ahne ja alatu seltsis, jääb sulle külge ahnus, kui suhtled kõrgiga, jääb külge ülbus
annaabi.ee 
